Pinnamood on maapinna ebatasasuste kogum. Pinnamoodi ehk reljeefi tajume mitmesuguste pinnavormide, nagu mägede, orgude, järsakute, samuti tasandike kaudu. Kaardid on enamasti aga tasapinnalised. Seetõttu on kõrgussuhete esitamiseks välja nuputatud erinevad kujutusviisid. Levinuimad on samakõrgusjooned ja varjutamine.
Mis on samakõrgusjooned?
Kõige sagedamini kasutatakse topograafilistel ja üldgeograafilistel kaartidel reljeefi kujutamiseks ühesuguse kõrgusega punkte ühendavaid samakõrgusjooni ehk horisontaale. Horisontaale võib ette kujutada joontena, milleni ulatuks vee piir tõusu korral. Seega on ka rannajoon tegelikult horisontaal, mille kõrgus on 0 meetrit!
Kaardil kujutatakse samakõrgusjooni kindla kõrgusvahega, mida nimetatakse horisontaalide lõikevaheks. Suuremõõtkavalistel kaartidel ja plaanidel on horisontaalide lõikevahe tavaliselt 1, 2 või 5 meetrit. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem horisontaalide lõikevahe tuleb valida.

Samakõrgusjoontega saab kujutada reljeefi iseärasusi. Näidisel on horisontaalide lõikevahe 2,5 m.
Samakõrgusjoontega saab hästi kirjeldada reljeefi tähtsamaid omadusi: kõrgusi, nõlvakaldeid, aga ka nõlva kuju. Kõrgusi võime välja lugeda horisontaalide ja reljeefi punktide kõrgusarvudest. Ka punktide kõrgus horisontaalide vahel on väljamõõdetav. Nõlvakalded avalduvad horisontaalide tiheduse kaudu. Mida lähemal on samakõrgusjooned üksteisele, seda järsemad on nõlvad ning vastupidi: mida hõredamalt need paiknevad, seda laugemad ja tasasemad on nõlvad. Et reljeefi oleks kergem lugeda, lisatakse horisontaalidele lühikesed ristkriipsud nõlva langemise suunas. Selliseid kriipsukesi nimetatakse langujoonteks.
Topograafilistel kaartidel kujutatakse horisontaale harilikult pruunide joontena. Parema ettekujutuse saamiseks kõrgustest värvitakse üldgeograafilistel kaartidel sageli ka kõrgusvahemikud: mida madalam ala, seda tumedam roheline ning mida kõrgem mägi, seda tumedam pruun. Kõrgmäestike kõrgemad osad, mida katavad mägiliustikud ja igilumi, värvitakse sageli valgeks, mis rõhutab veelgi nende alade kõrgust.
Mõtle
- Kuidas saad kaardilt aru, kas tegemist on tasase või mägise alaga?
Mis on reljeefi varjutamine?
Teine levinum moodus pinnamoe kujutamiseks kaardil on reljeefi varjutamine. Varjutusega kaart jätab mulje, justkui näeksime maapinda ruumiliselt. Varjutus aitab pinnavorme kergemini tajuda. Varjutatud reljeefi saamiseks kasutatakse tänapäeval GIS-i tarkvara.

- reljeefivarjutus
- samakõrgusjooned
Mõtle
- Millise reljeefi kujutusviisiga kaarti kasutaksid sina mingi piirkonna pinnamoe kirjeldamiseks?
Mida näitab profiiljoon?
Pinnamoodi saab kirjeldada ka profiiljoonega, mis näitab maapinna kõrgussuhteid külje pealt vaadates. Profiiljoon saadakse nii, et mööda kindlat marsruuti mõõdistatakse maapinna punktide kõrgus, andmed märgitakse graafikule ja ühendatakse sujuva joonega.

Profiiljoonega sarnast kõverat, mis näitab, kuidas on erinevad kõrgusvahemikud Maal jaotunud, nimetatakse maakera hüpsograafiliseks kõveraks. Hüpsograafiline kõver algab maailma kõrgeimast mäetipust ning ulatub sügavaima ookeanisüvikuni. Kõvera saamiseks mõõdetakse kindlate kõrgus- ja sügavusvahemike pindalad maismaal ja maailmameres ning saadud tulemus esitatakse graafikuna.

Püstteljel on Maa kõrgusvahemike ulatus planeedi madalaimast punktist kõrgeima punktini. Rõhtteljel on vastavas kõrgusvahemikus paiknevate alade osatähtsus.
Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel kõrgusel?
Absoluutne kõrgus on maapinna mis tahes punkti kõrgus arvestatuna maailmamere tasemest. Absoluutne kõrgus on just see, mis kantakse kaardil samakõrgusjoontele. Näiteks maailma kõrgeim mägi Džomolungma ulatub merepinnast 8848 m kõrgusele, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi aga 317 m üle merepinna.
Suhteline kõrgus ehk relatiivne kõrgus on kahe mõõdetava punkti omavaheline kõrgusvahe, näiteks mäetipu ja selle jalami vaheline kõrgus. Võrreldes Eesti kõrgemaid pinnavorme suhtelise kõrguse põhjal selgub, et kõrgeim looduslik pinnavorm on hoopis Vällamägi 84 meetriga, Suure Munamäe kõrgusvahe selle jalami ja tipu vahel on vaid 62 m. Suurima suhtelise kõrgusega pinnavormid Eestis on üle 100 m kõrgused tehismäed Kiviõlis.


Esiplaanil on Hawaii saar, mis on Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaanide veepealne osa. Ookeanipõhjas asuvalt jalamilt mõõdetud suhtelise kõrguse järgi (10 203 m) on Mauna Kea maailma kõrgeim mägi.
Mõisted
- samakõrgusjoon ehk horisontaal – joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte
- absoluutne kõrgus – koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast
- suhteline kõrgus – koha kõrgus teise koha suhtes
- profiiljoon – mingi maa-ala pinnamoodi ja kõrgussuhteid iseloomustav graafik