Vanem rahvalaul ehk regilaul

Eesti rahvalaulud jagunevad kaheks: vanem ja uuem rahvalaul. Vanemat rahvalaulu nimetatakse regilauluks.

Regilaulu tutvustavas videos laulab Meelika Hainsoo koos lastega vana regilaulu "Loomine" ja kirjeldab regilaulu põhitunnuseid.

Meelika Hainsoo

Meelika Hainsoo on rahvalaulude esitaja ja õpetaja. Samuti mängib ta rahvapärast viiulit ning hiiu kannelt. Meelika on õppinud pärimusmuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi rahvalaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekaval. Ta on olnud erinevate pärimusmuusikat esitatavate ansamblite koosseisus (Vägilased, Wirbel, Kiritöö, Armastuse ja Rõõmu Laulud jt.), teinud koostööd paljude hinnatud muusikute ja heliloojatega, andnud arvukalt kontserte Eestis ning välismaal. Praegu laulab ta ansamblites Lepaseree, Strand...Rand ja Unejõgi.

Meelika Hainsoo on rahvalaulude esitaja ja õpetaja. Samuti mängib ta rahvapärast viiulit ning hiiu kannelt. Meelika on õppinud pärimusmuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi rahvalaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekaval. Ta on olnud erinevate pärimusmuusikat esitatavate ansamblite koosseisus (Vägilased, Wirbel, Kiritöö, Armastuse ja Rõõmu Laulud jt.), teinud koostööd paljude hinnatud muusikute ja heliloojatega, andnud arvukalt kontserte Eestis ning välismaal. Praegu laulab ta ansamblites Lepaseree, Strand...Rand ja Unejõgi.

Annika Mändmaa

Annika Mändmaa on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal dirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Ta on tegelenud 20 aastat pärimuse- ja pereringidega, juhtinud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures pärimusehommikuid, korraldanud koolikontserte, läbi viinud ETV saatesarja ja veebitunde “Laulumängud Annikaga”.

Loits on maagiline toiming – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse. Loitsude abil püütakse mõjutada inimesi ja loodusjõude, ravida haigusi jne. Loitse enamasti loeti. Suurem osa eesti loitsupärimusest ei ole regivärsivormis.

Janika Oras

Janika Oras on folklorist ja etnomusikoloog, tema peamiseks uurimisteemaks on rahvalaulud, eri aegadel elanud laulikud ja esitamistraditsioonid. Ta töötab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina ja õpetab pärimuslaulu nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Viljandi Kultuuriakadeemias, samuti koolitustel ja õpitubades.

Ansambel Zene

Viljandi Muusikakooli pärimusansamblisse Zene kuuluvad pärimusmuusikast huvitatud õpilased, kes jagavad üksteisega oma lemmikpalasid. Need on traditsioonilised eesti pillilood ja laulud. Oluline on ühine lugude seadmine ning ideede jagamine. Ansambel otsib huvitavaid pillide kooskõlasid – kasutatakse nii klaverit, lõõtsa, kromaatilisi kandleid kui ka viiuleid.

Itkud ehk nutulaulud on rituaalne praktika, mida kasutatakse traditsioonilises kultuuris kriisiolukordade puhul ja kriisidest ülesaamiseks. Itkud jagatakse rituaalseteks (tavandi-) ja olustikuitkudeks. Rituaalne itkemine on seotud elu pöördeliste sündmustega – surm, abiellumine, võõrsile lahkumine. Olustikuitkudes väljendatakse igapäevaelu kriisidega seotud tundeid ja mõtteid. Kõikidest itkuliikidest kõige vanemaks peetakse surnuitke.

Eesti alal on itkemistraditsioon säilinud Setomaal. Surnuitke on lauldud enamasti üksi, vahetult pärast surma ja ka hiljem lähedaste haudadel käies. Neiud on laulnud koos mõrsjaitke. Vähem levinud olid nekrutiitkud, millega saadeti noormehi sõjaväkke.

Töölaulud jutustavad tööst ja töötegijatest. Neid lauldi töötegemise vaheaegadel või ka töö ajal. Töölaulud olid sisult sageli loitsud, millega püüti mõjutada töö edenemist või saaki. Lauldes saadi töötegemiseks energiat, mõnel juhul andis laul tööle ka hea rütmi. Lapsed laulsid palju karjas, nii suheldi omavahel ja hääl aitas metsloomi peletada.

Minni Oras

Minni Oras on laulnud alates varasest lapsepõlvest regilauluansamblis Väike Hellero ja andnud regilaulupisikut omakorda edasi, õpetades laule tittedele ja nende emade lauluringis ning lastehoius Tartus.

Meel Valk

Meel Valk on laulnud alates varasest lapsepõlvest regilauluansamblis Väike Hellero. Meel elab Setomaal ja tegeleb aktiivselt seto leelo laulmise, õppimise ning õpetamisega. Ta korraldab alates 2015. aastast suviti Lummo Kati leelolaagrit ning juhendab Lummo Kati leelokoori.

Kiigelaulud on seotud kalendriga – kiiguti kevadisel ajal (eri piirkondades erinevatel aegadel lihavõttepühadest jaanipäevani). Kiigelaulude lauljateks olid enamasti naised ja tüdrukud, harvem ka meesterahvad. Kiikumine on väga arhailine tegevus, mida seostatakse viljakusmaagiaga – nii põlluvilja rohke kasvamise kui inimese enese viljakuse taotlemisega.

Kiigelaule laulvaile tüdrukutele oli kindlasti eriti oluline tulla kiigeplatsile ennast näitama ja teisi noori vaatama. Kiigel lauldi tugeva, kaugele kõlava häälega pikki laulude tsükleid – kiigelaulude oskamine oli üks tüdruku väärtuse näitajaid.

Kiigelauludes kutsutakse kaaslasi kiigele, kiidetakse või laidetakse kiige asukohta, kiige ehitajaid ja kiigutajaid. Neiud laulavad iseenda ilust ja väärtusest. Kiigel on lauldud ka vanu müütilisi laule. 

KUNINGAMÄNG

Ringilised hoiavad üksteisel käest kinni ja laulavad. Ringi sees on kuningas, kes istub toolil, seisab või kõnnib teistele vastupidises suunas. Vahel on sees olnud ka kaks mängijat. Kui laul lõpeb, võtab kuningas pandi – kas sellelt, kellega kohakuti seisma jäi, või enda valitud mängijalt (istuv kuningas võib väljavalitu suunas näpuga näidata). Korraga võib pandi võtta ka mitmelt mängijalt. Kui pante on juba kogunenud küllalt palju (või igalt mängijalt), hakatakse neid lunastama. Kuningas annab ülesande ja kui see on täidetud, tagastab pandi omanikule.

Lepaseree

Lepaseree on pärimus- ja jazzmuusika piirialadel tegutsev kooslus, kus musitseerivad kolm põneva taustaga eesti muusikut: Meelika Hainsoo (laul, viiul), Paul Daniel (kitarrid) ja Marti Tärn (basskitarr, löökriistad). Kokku on meid toonud ühine soov otsida ja leida kooskõla pärimusliku laulu ning tänapäeva moodsa helikeele vahel. Lepaseree muusika keskmes on rahvalaul, sestap oleme minimalistlikes seadetes jätnud kandva rolli vanadele lugudele.

"Vurri sõnad"

Halliste

Uiu-tuiu hunte palju,

toa taga tonte palju,

laias laanes laisku palju,

rõõmsal lapsel rõõmu palju,

vaesel lapsel vaeva palju.

Annika Mändmaa

Annika Mändmaa on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal dirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Ta on tegelenud 20 aastat pärimuse- ja pereringidega, juhtinud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures pärimusehommikuid, korraldanud koolikontserte, läbi viinud ETV saatesarja ja veebitunde “Laulumängud Annikaga”.

Liisusalmid ehk liisutused on rütmilised lugemised. Liisusalme tutvustavas videos loeb Annika Mändmaa salme, mida kasutatakse lastemängudes – näiteks mängujärjekorra otsustamiseks.

"Nädalapäevad"

Eide esmaspäev,

taadi teisipäev,

koera kolmapäev,

naiste neljapäev,

rebaste reede,

laste laupäev,

pöörane pühapäev!