Milline on luude koostis ja ehitus?

Selleks et inimene seisaks püsti, saaks liikuda ja ka tema kehakuju säiliks, on vaja mingit tuge. Nii nagu teistel selg­roogsetel looma­del, on inimese toeseks luustik ehk skelett, mis koosneb oma­vahel seondunud luudest.

Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad need elusatest luurakkudest, mille vahel on raku­vaheaine.

Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraal­ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. Kõige olulisemad orgaanilised ained luudes on valgud ja rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on põhiline toitainete tagavara. Mineraal­ainetest sisaldavad luud kõige rohkem kaltsiumi-, fosfori- ja magnee­siumi­ühendeid. Ladestunud kaltsiumisoolad ümbritsevad luurakke.

Inimese vananedes luude koostis muutub: suureneb mineraal­ainete sisaldus ja luude elastsus väheneb. Luud on kõige tihe­damad u 30 aastastel inimestel.

Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Täiskasvanul luud enam ei jämene. Luukude aga uueneb kogu elu, vanad rakud lagunevad ja asenduvad luu­ümbrises toodetud uutega. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama.

Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. Osa vere­sooni tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse.

Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude – plinkaine. Plinkainet läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned. Veri varustab luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained.

Plinkainest seespool ja ka pikkade toruluude otstes paikneb pehmem käsnjas luukude – käsnaine. Selles on arvukalt tühimikke, mis vähendavad luude kaalu. Tühi­mike ümber paiknevad luurakud moodustavad toestava sõrestiku, n-ö luutalakeste tugisüsteemi, mistõttu käsnaine on küll hõre, kuid tugev.

Luu sees on luuüdi

Enamiku luude keskosas (käsnaines või luuõõnsuses) on luuüdi, mis on pehme kude. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Näiteks puusaluudes, selgroolülides, roietes, toru­luude käsnaines on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi. Punane luuüdi on vereloome­elund. Selles moodustuvad mitme­sugused vererakud, mis kanduvad vereringesse. Kollane luuüdi sisaldab tagavara­rasvu, mida organism kasutab vajadusel energiaallikana. Noortel organismidel on luudes punast luuüdi rohkem kui vanadel. Kui inimene vananeb, asendub osa punasest luuüdist kollase luuüdiga.

Miks on osa luid õõnsad?

Pikad luud on seest õõnsad, see teeb luustiku kergemaks. Näiteks on jäsemete pikad luud torujad, neid nimetataksegi toruluudeks. Torukujulised luud suudavad taluda ka suurt survet ja on tugevad. Järelikult kindlustab selline luude ehitus vähima materjali hulga ja väikese kaalu juures parima vastupidavuse.

Loote toes koosneb peamiselt kõhrest, mis on luust pehmem ja painduvam, seetõttu ei teki lapsel sündides tavaliselt vigastusi. Kõhrkude võimaldab ka luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Kui aga mingil põhjusel luu kasvukõhre rakud ei jagune, jääb inimene kääbuseks. Lapse kasvades asendub suurem osa kõhrkoest luukoega, st toimub luustumine. Kuna täiskasvanu­tel on luu kõhrelise osa asemel luukude, siis nende luud enam pikkusesse ei kasva. Luud kasvavad tavaliselt kuni kahe­küm­nenda eluaastani, sest selleks ajaks on luustumine lõppenud. Normaalseks luustumiseks on vaja kaltsiumisooli ja D-vitamiini.

Mõnel pool organismis säilib kõhr elu lõpuni kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad.

Selleks et luud ei murduks, peab luustik olema tugev, aga elastne. Luu tugevus sõltub luu tihedusest (massist) ja mineraalainete sisaldusest. Luud tihenevad kuni 30. eluaastani ja seejärel hakkab luumass vähenema. Regulaarne treening võib noorukieas suurendada luumassi 1–2% aastas, samuti parandab treening luude ehitust. Füüsiline tegevus parandab luude verevarustust, seega nende varustatust toitainete ja hapnikuga. Tähtis on ka toitumine. Parima ehituse ja tugevusega luukude kujuneb siis, kui toit sisaldab küllaldaselt kaltsiumi ja D-vitamiini ning süsivesikuid ja valke. Kaltsiumi imendumiseks on vaja D-vitamiini. Kui organism ei saa seda piisavalt, jääb luu pehmeks. Lastel nimetatakse seda haigust rahhiidiks. Olulised kaltsiumi­allikad on vedelad piimatooted. Kaltsiumi ja fosforit saab ka lihast, täisteratoodetest, kalast, juustust jm.