Madalate maade soostumine
Soo tekib peamiselt kahel viisil: kui madal maa soostub või järv kinni kasvab.
Suur osa praegustest soodest on tekkinud madalatel tasastel aladel, kust pinnaveel ei ole kuhugi ära voolata. Kui sellises kohas on vettpidav savikiht maapinna lähedal, siis ei saa pinnavesi ka maa sisse imbuda. Nii püsib maa kogu aeg märg ning seal saavad kasvada vaid vee- ja sootaimed. Vesi ei lase surnud taimedel täielikult laguneda. Nii hakkab moodustuma turvas.
Esimesi soostumise märke võib näha näiteks seal, kus koprad on ojale paisu ehitanud. Kopratammi taga ujutab vesi maa üle ning sinna võib hakata tekkima soo. Lühikese ajaga päris soo siiski areneda ei jõua. Koprad jätavad tammi mingi aja pärast maha, ja kui see laguneb, langeb veetase endisele tasemele. Siis peatub ka soostumine. Kuna turvas tekib väga aeglaselt, peab soo tekkeks maapind püsima niiske sadu ja tuhandeid aastaid.
- Soo tekib, kui veetase järves langeb.
- Soo teket soodustab vettpidav savikiht maapinna lähedal, mis takistab vett maasse imbumast.
- Soo tekib, kui järves on liiga palju toitaineid, mille tagajärjel kasvab järv aegamisi kinni.
- Soo tekib madalal tasasel alal, kust vesi ei saa ära voolata.
Järve kinnikasvamine
Võib-olla oled sattunud mõne väikese metsajärve äärde, mille kallas õõtsub ohtlikult. See on kinnikasvava järve tunnus. Paljud endised järvealad on soostunud seepärast, et veetase on seal langenud. Kuid järved kasvavad tasapisi kinni ka siis, kui neisse koguneb aja jooksul üha rohkem muda. See juhtub, kui vees on palju toitaineid, mistõttu hakkavad vohama veetaimed.
Kui taimi on juba liiga palju, lagunevad nende põhja langenud jäänused vaid osaliselt, sest lagundamiseks ei jätku piisavalt hapnikku. Nii moodustubki muda, mille kiht muutub aina paksemaks, ja järv jääb üha madalamaks. Tavaliselt kalda ääres kasvavad taimed levivad üha kaugemale järve, kuni lõpuks soostub järv täielikult ja seal hakkavad kasvama sootaimed.
Soostuda võib ka järsemate kallastega toitainerikas järv. Selles võivad sootaimed üksteist toestades hakata vaibana kasvama muda või isegi vee pinnal. Nii moodustuvad õõtsikud, mis aasta-aastalt järve keskosa poole laienevad. Lõpuks katavad need kogu järve. Sellises järve kohale tekkinud soos on ohtlik käia, sest taimekamar võib järele anda ja sissekukkunul on mudast raske välja pääseda. Aja jooksul kasvab turbakiht õõtsikute peal paksemaks.
- Järve põhja tekib paksenev mudakiht ja järv jääb üha madalamaks.
- Kui järves on liiga palju toitaineid, hakkavad taimed vohama.
- Lõpuks järv soostub ja seal hakkavad kasvama sootaimed.
- Suure hulga veetaimede jäänuste lagundamiseks ei jagu hapnikku, nii et järve põhjas lagunevad need ainult osaliselt.
- Kalda ääres kasvavad taimed levivad üha kaugemale järve.
Mõisted
- muda – veekogu põhja settinud saviosakeste ja lagunenud organismide jäänuste segu
Ma tean, et...
Sood tekivad peamiselt kahel viisil: kui madalad maad soostuvad ja järved kinni kasvavad.
