- Määrsõnade moodustamine
- -lik, -nik, -stik liitega nimisõnade käänamine
- ne-lõpulised nimi- ja omadussõnad
- Missugune? Kuidas?
- Käskiv kõneviis
Jäta meelde!
Jäta meelde põhikäänded ne-lõpulistest nimi- ja omadussõnadest.
Koosta sõnaühenditega põhikäänetes lauseid.
nimetav -ne | omastav -se | osastav -st |
närviline inimene | närvilise inimese | närvilist inimest |
425. Tõlgi.
Tõlgi eesti keelde.
Поведение нервного человека, несколько нервных людей, несколько медлительных спортсменов, из-за медлительного спортсмена, две сложные задачи, решил сложную задачу, задача несложная, рост среднего эстонца, посетили исторический город, хитрая, как лиса, рассказ о хитрой лисе, нижний этаж, окна нижнего этажа, не люблю нижний этаж, откровенный разговор, конец откровенного разговора, не было откровенного разговора, длинный коридор, обои длинного коридора, он oклеивает стены длинного коридора.
Jäta meelde!
Jäta meelde. Jätka tabelit antud sõnadega.
missugune? | kuidas? |
viisakas laps | räägib viisakalt |
lohakas, ettevaatlik, julge, pahatahtlik, ebasõbralik, osavõtlik, igav, keeruline, moodne, osav, vihane, rõõmus, südamlik, mõtlik, aeglane, igav, korralik, lihtne, naljakas, ohutu, õnnelik, tänulik, püüdlik, leidlik, tervislik
426. Tõlgi.
Tõlgi. Õpi õigesti kirjutama.
nimetav -k | omastav -k | osastav -kk |
kohalik politseinik | kohaliku politseiniku nimi | kaks kohalikku politseinikku |
427. Kirjuta.
Kirjuta lünka sobivas käändes sõnapaar. Jälgi õigekirja.
kohalik politseinik
Kohtusime saalis … . Kas sa oled tuttav …? … me varast ei leia. Helista … . Sooviksin näha … .
Küsisime teed … . Lugesin … ajalehest. Kas sa tunned …?
heatahtlik nali
Armastan … . Ma saan aru … . Ta muigas … üle. Nad oskavad … teha. Ta proovis meid naerma panna … . Ilma … ei möödunud ükski lõkkeõhtu. Poiss muutis oma jutu … . Võtan sinu juttu … .
kasulik teatmeteos
Ma ostan endale … . Ma ei leidnud … . Tutvu selle …! Mitu lehekülge on …? Sõber lubas mulle tuua … . Kui palju sa maksid selle … eest? Kas sa ei tahaks … ära müüa? Näita mulle ka …! Otsi infot …! Ma pean seda väga … .
428. Loe ja koosta lauseid.
Loe sõnu ja sõnaühendeid. Koosta nendega lauseid.
pank, panga, panka
rikas pank, hoiupank, panga kõrval, mitu panka, lähen panka, töötab pangas, lahkun pangast, esitage pangale, kasutame panga teenuseid, saada mind pangani, küsige pangast, pangahoone, pangaarve, pangateenus
klient, kliendi, klienti
haruldane klient, panga klient, kliendi nimi, kaks klienti, teenindab klienti, vestleb kliendiga, helistab kliendile, küsige kliendilt, aidake klienti, hakkan selle panga kliendiks
429. Räägi.
Ütle lihtmineviku eitavas kõnes.
ma kohkusin, ta kahtles, ta varastas, me ehmatasime, nad solvusid, ta pahandas minuga, ta tõlkis raamatut, ta riidles minuga, me taipasime, me võimlesime, kas sa märkasid, ma mõtlesin, kas sa viskasid ära, miks sa näitasid talle, ta ootas mind, me puhkasime, miks sa võrdlesid, kas sa oskasid, kas te vaatasite, me kohtasime, ma sõin, ta jõi, nad tõid, me saime, nad nägid
430. Räägi.
Ütle käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 3. pöördes.
Näidis: riidlema
riielda
riielge
ärge riielge
riidlen
riidle
ära riidle
kahtlema, torkima, hinge tõmbama, ette kujutama, pilkama, pahane olema, mõtlema, pakkuma, suplema, triikima, uskuma, põrandat pühkima, kinkima, lootma, keetma, kartma, sõitma, rääkima, õppima, andma, kandma, püüdma, kiitma, lugema, tõlkima, näitama, raha raiskama, tuupima, poppi tegema
431. Lõpeta laused.
Lõpeta laused. Kasuta sobivat infinitiivi.
Pean panka …
Tahan panka …
Hakkan raha …
Olen harjunud raha …
Oskan raha …
Tahan seda ravimit …
Pean seda ravimit …
Olen nõus seda ravimit …
Ei tohi prahti …
Hakkan tapeeti …
Pean tõendi …
Võin tõendi …
Pean kütte eest …
Võid redelilt alla …
Tahan kirja …
432. Loe ja kirjuta ümberjutustus.
Loe. Kasuta sulgudes olevaid sõnu sobivas käändes. Kirjuta ümberjutustus.
Kurb kogemus
Toivo Tootseni järgi
(Üks päev) tuli Kusta mulle külla. Ta käis peale nagu uni: „Anna midagi (lugemine).”
Ma pole ihnuskoi ja sellepärast ütlesin: „Vali ise (raamaturiiul)” .
Kusta valis kaua. (Üks raamat) polnud algus hea, teisel oli lõpp kehv. (Kolmas raamat) kohta lausus sõber: „(See) ma ei taha, (see) pooled lehed puudu.”
(Kusta) kulus palju aega.
„Ma võtan (raamat) „Kolm musketäri”, see on hea paks,” otsustas ta (lõpp).
Nädala pärast küsisin (Kusta): „Noh, kuidas musketärid meeldisid?”
Poiss imestas: „Kes need on?”
„Need on (see raamat) tegelased, (mis) sa (mina) laenasid.”
„Pole ma midagi laenanud. Mul endal nii palju raamatuid, et laenata pole üldse vaja,” vihastas Kusta.
Üleeile (õhtu) läksin Kusta poole. Tema kooris parajasti kartuleid ja käskis: „Istu, ma varsti lõpetan.”
Istusin, aga igav hakkas. Läksin (raamaturiiul) juurde ja imestasin: „Näe, minu „Kolm musketäri”!”
Tegin (hea nägu) ette ja küsisin: „Tahaksin (mõni põnev raamat) laenata.”
„Ma ei laena oma raamatuid kellelegi,” teatas Kusta.
„Miks siis?”
„Põhimõtte pärast,” seletas Kusta. „On kurbi kogemusi. Mõni unustab (raamat) enda kätte ja (see) tagasisaamine on igavene häda.”
433. Loe. Kääna. Jutusta.
Loe. Kasuta sõnu sobivas käändes. Jutusta.
Tädi Tiiu peab dieeti. Dieedipidamine tähendab seda, et kui ema katab (kohvilaud), siis tädi Tiiu (iga asi) ei söö. Sest kõik, mis (laud), teeb ta (paks). Algul ütleb ta, et „ma jooksin ehk vaid (tassikene) musta kohvi.” Natukese aja pärast valab ta oma (kohv) koort peale ja ütleb, et (suhkur) ei võta ta eluilmaski. Seejärel valib ta endale kõige (väiksem võileib). Siis võtab ta natuke (suurem). Varsti palub ta (terav nuga) ning lõikab endale (koogitükk) poole. Kui see söödud, võtab ta (teine pool). Ja kui ema tädi Tiiu käest küsib, miks oli üldse vaja (kook) poolitada, kehitab tädi Tiiu õlgu. „Noh, ma ju ainult natuke maitsen,” ütleb ta ning lõikab endale (stritslitükk) poole.