416. Kääna.
Kääna. Jätka iseseisvalt.
nimetav | üks, kaks, viis, kuus, seitse, kümme |
417. Koosta sõnaühendeid.
Koosta sõnaühendeid.
nägin keda?
üks, vahva, koer
neli, armas, kassipoeg
kolm, silmapaistev, kirjanik
viis, siiras, külaline
üks, jõhker, varas
kolm, haruldane, loom
nägin mida?
üks, raske, õnnetus
kaks, huvitav, teatmeteos
kaks, heatahtlik, kiri
kaks, pikk, redel
seitse, kuldkollane, õis
neli, südamlik, tänukiri
kuulsin mida?
mitu, siiras, vastus
viis, sõbralik, küsimus
üks, keeruline, reklaam
kaks, kasulik, nõuanne
üks, lõbus, lugu
kolm, mõtlik, jutustus
näidake mida?
see, pikendusjuhe
see, haamer
hele, tapeet
märtsikuu, arve
see, valge, lõng
kasulik, mõistekaart
418. Tõlgi.
Tõlgi eesti keelde.
Один смелый полицейский, рядом с одним смелым полицейским, знаю одного смелого полицейского, отдал одному смелому полицейскому, у одного смелого полицейского много силы воли, взял у одного смелого полицейского, знаком с одним смелым полицейским, встретился с одним смелым полицейским, привязался (kiindus) к одному смелому полицейскому, скучно без одного смелого полицейского, рассказал одному смелому полицейскому, он стал одним смелым полицейским, знаем его как одного смелого полицейского.
Jäta meelde!
Jäta meelde. Kasuta nende sõnade põhivorme sõnaühendites.
omastavas 4 silpi, s jääb alles | omastavas 3 silpi, s kaob ära |
harjutus, har/ju/tu/se, harjutust | kutsikas, kut/si/ka, kutsikat |
419. Jaga sõnad kahte rühma.
Jaga sõnad eelmise ülesande eeskujul kahte rühma. Moodusta põhivormidega sõnaühendeid.
Näidis: tunnistus, tunnistuse, tunnistust
eeskujulik tunnistus, sain tunnistuse, ei saanud tunnistust
tervitus, küsitlus, liblikas, jutukas, kuulekas, mõistatus, unistus, tulemus, vasikas, elukas, kuningas, harjumus, tujukus, kasvatus, juhatus, telekas, multikas, armastus, pastakas, etendus, kummitus, harakas, mälestus, kadakas, õnnitlus, soovitus, lillakas, punakas, kirjandus, maasikas, allikas, luuletus, toomingas, upsakas, viisakas, kuulekas
420. Võrdle. Koosta lauseid.
Võrdle. Koosta sõnaühenditega lauseid.
põlema
põletama
ära põletama
kustuma
kustutama
ära kustutama
hävima
hävitama
põleb mis?
põletab mida?
põletas ära mille?
kustus mis?
kustutas mida?
kustutas ära mille?
hävis mis?
(tuli) hävitas mille?
metsaalune, kulu, elumaja
prahti, kuivanud puuoksi, tikke
põletas näpu ära, põletas ripsmed ära
lõke, tuli lõkkes, küünal
lõket, tuld, tulekahjut
lõkke, laualambi, kulupõlengu
loomalaut, heinaküün, korter
eluaseme, kodu, maja katuse
421. Tõlgi.
Tõlgi tegusõnapaarid ja moodusta sõnavormid näidise järgi.
Näidis: minema, ümber minema – идти, опрокидываться
1) ta läheb, ta ei lähe; ta läks, ei läinud;
2) see läheb ümber, ei lähe ümber; see läks ümber, ei läinud ümber
minema – paksuks minema; tulema – vastu tulema; võtma – vastu võtma; nägema – ette nägema; viskama – välja viskama: võtma – kinni võtma; saama – kokku saama; sõitma – otsa sõitma
andma – nõu andma; jooksma – välja jooksma; kirjutama – maha kirjutama; jääma – kõhnaks jääma; jätma – rahule jätma
422. Ava sulud ja loe.
Ava sulud ja loe.
Sõber õppis eesti keele ära (üks aasta, kaks aastat, seitse kuud).
Sain kirjandi valmis (üks tund, pool tundi, neli päeva).
Kirjutan tunnikontrolli valmis (kümme minutit, kakskümmend minutit).
Jõudsime kohale (viis tundi, üks päev, pool päeva).
Jookse selle (suur kivi, kõrge puu, roheline kiosk).
Mitu meetrit on (vana park, tasuline parkla, esimene ristmik).
423. Kasuta sõnu sobivas käändes.
Kasuta sõnu sulgudes sobivas käändes.
Koer jooksis (põlev maja) sisse. Koer jooksis (põlev maja) välja. Tuletõrjeauto kiirustas (järjekordne tulekahju). Lugesin ajalehest, et toimus (järjekordne tulekahju). Tuletõrjeauto saabus (järjekordne tulekahju) tagasi. Mida sa (järjekordne tulekahju) tead? Tuletõrjujad saatsid koera lapse (päästmine) majja. Koer jooksis (põlev trepp) üles. Tuletõrjujad nägid koera (teine korrus) aknal. Koer hüppas (teine korrus) alla. Koer hoidis hammaste vahel (laps). Koer hoidis hammaste vahel (näuguv kassipoeg).
424. Loe.
Loe. Pane sõnad sulgudes sobivasse käändesse.
Harri Jõgisalu järgi
Robinsoni elu hakkas (mina) laagris meeldima. Ilma (vasturääkimine) olin nõus (lõuna) keetma. Kala oli, (kartul) oli, mis viga keeta. Kui (vesi) järel käisin, leidsin (porgand) moodi lehtedega taime. Pesin (puhas), nuusutasin – päris hea lõhn. Katsusin (hammas) – söödav. Mis siis veel – muudkui (supp) jaoks. Kiskusin neid veel mitu (tükk) välja.
Supp sai tõesti hea. Ikkagi (värske juurvili) ja (kala).
Poisid tulid sööma.
„Kust sa (see) said?” küsis äkki Jaak, kui nägi (üks) minu (supijuur) lõkke lähedal (maa). „See on kõige mürgisem taim,” teatas ta.
„Ma panin neid (supp) sisse ka.”
„(Supp) sisse? Hull oled! Kas sa ise sõid ka?”
„Jah, proovisin natuke.”
„Poisid, ta sureb ära!” Jaak oli (nali) kaugel.
„Andke talle (vesi). Minge (jõgi) äärde ja tooge nii palju, kui jõuate!” õpetas Priit.
„Ja nüüd kiiresti (arst) järele! Lähme (küla) ja sealt helistame.