Peatükk 11.3 (Maakaitse käsiraamat)

Eksitamise tehnikad

Eksitamise tehnikad

1. Tavaeksitus

  • kasutatakse siis, kui vastane vahetult ei jälita;
  • eksitamisel liigub üksus järjestikku esialgses liikumissuunas;
  • eksitus seisneb üksuse suuna muutmises (vastavalt käsule);
  • suuna muutmiseks liigub üksus ahelikus (jälgi peites) määratud suunas paarsada meetrit, seejärel jätkab liikumist esialgses liikumissuunas (järjestikku);
  • suunamuutus tehakse võimalusel kohas, kus ei jää jälgi (näiteks külmunud/kõval pinnasel, kõvakattega teel, kraavipealsel).

2. Silmus

  • kiire meetod segaduse tekitamiseks vahetult jälitava vastase vastu;
  • saab kasutada ka vastase meelitamiseks kiirvaritsusse.

3. Jäljevälja meetod

Eesmärk on tekitada vastases jälgede ja jäljesuundadega võimalikult palju segadust ning võita aega.

  • Eksitamisel jagatakse pealiku otsusega üksus tükkideks (kas lahingupaarideks või üksikuteks võitlejateks).
  • Iga „tüki“ eesmärk on tekitada üks „karikakra õieleht“ ehk käia läbi üks paun.
  • Paunade koguse, nende suuna ja suuruse määrab pealik.
  • Paunade suurus sõltub pealiku antavast ajast (näiteks ühe pauna tegemiseks antakse aega 6 min, s.o 3 minutit määratud suunas ja seejärel tagasi).
  • Pauna mineku- ja tulekuteed ei tohi olla üksteisest vaatluskaugusel (s.t paunal peab olema laiust).
  • Vajadusel käiakse paunad mitu korda läbi (pealiku äranägemisel), et lõhnu segada.
  • Pauna tegemise ajal on kõigil üksuse liikmetel lisaülesanne leida võimalik maha astumise koht (näiteks tihe võsa, kraav, raiesmik, mingi kõva pinnasega ala, kuhu jälgi ei jää) ja teha sinna pettemahaastumise jälgi.
  • Pärast seda, kui võitlejad on oma paunad teinud, kogub pealik kokku info võimalikest mahaastumiskohtadest ning teeb otsuse, millist pauna kasutab üksus alalt äraliikumiseks (variant on kasutada ka mitut mahaastumiskohta ning hajutada ajutiselt üksuse koosseisu kuni järgmise kogunemispunktini).
  • Maha astumise kohal tuleb äraliikumisjälgi enda järelt võimalikult kaua peita.
  • Meetodi miinuseks on selle suhteline ajamahukus võrreldes alternatiividega.

4. Maha astumine ehk kõrvalepõige

  • Eksitusmeetodi eesmärk on varjatult rajalt maha astumine ja liikumissuuna muutmine.
  • Suunamuutus tehakse looduslikult soodsas kohas (tihe võsa, raiesmik või kraav kõrval) või tugeval pinnasel, kuhu ei jää jälgi.
  • Maha astumise kohta jäetakse suunaja.
  • Üksuse esimene lahingupaar teeb endisesse liikumissuunda nähtavad jäljed minimaalselt 200 m;
  • Tagajulgestus peidab üksuse jäljed maha astumise kohas.
  • Kui mahaastumiskohana kasutatakse kuusetihnikut, siis on variant lõigata kuusk jala pealt maha, kasutada tekkinud avaust üksuse mahaastumiskohaks ning „istutada“ seejärel kuusk oma kohale tagasi (uksekuuse meetod).
  • Suunamuutusi tehakse regulaarselt.

NB!

Kui üksus liigub kelguga, siis tuleb ka pettejäljed teha koos sellega.

5. Tagurpidi kõndimine

Möödu pikali puust või kividest, mille peale saab astuda ja mida saab ilma eriliste jälgedeta ületada. Kõnni 10–20 sammu edasi ja siis tagurpidi samades jälgedes tagasi kuni puu või kivideni. Hüppa rajalt maha kas puule, üle selle või kividele, nii et tehtud jäljed seda ei paljasta. Peida uued jäljed vanalt rajalt mahamineku kohas. Jälitajal läheb aega, et aru saada, kuhu sa tegelikult läksid.

6. Suure puu või kännu kasutamine

Liikudes metsas lagendikule või hõredamasse tukka, möödu suure puu kõrvalt avatud ala suunas kolm kuni viis sammu. Siis astu mööda samu jälgi tagurpidi tagasi kuni puuni ja tee 90kraadine suunamuutus, möödudes puu eest. Astu ettevaatlikult ja jäta nii vähe jälgi kui võimalik. Kui see pole suund, kuhu tahad minna, siis tee sama tehnikaga suunamuutus umbes 50 m pärast. Selle tehnika eesmärk on meelitada jälitaja avatud alale, kus on raskem jälgi lugeda. Samuti paljastab see jälitaja vaatlusele ja sunnib teda otsima jälgi valelt alalt.

7. Teeraja ületamine

Kui lähened teerajale, mille pead ületama, siis teele lähenedes, umbes 100 m enne teed, muuda oma suunda 45 kraadi vasakule või paremale. Kui jõuad teeni, siis liigu seda mööda 20–30 m ja jäta selged jäljed. Astu kümmekond sammu teelt maha ja siis kõnni teed mööda tagurpidi kogu käidud maa tagasi. Jõudes alguspunkti, hüppa või püüa muud moodi ilma jälgi tekitamata lahkuda teelt vastassuunda. Nüüd jätka teekonda ettevaatlikult vastupidise 45kraadise nurga all oma endise liikumisjooneni ehk liigu umbes 100 m nii, nagu sa esialgu lähenesid teele. Muutes seal suuna tagasi oma esialgsele liikumisjoonele, kasuta ka eelkirjeldatud suure puu tehnikat. 

Selle tehnika eesmärk on meelitada jälitaja järgmisi jälgi otsima hoopis valest suunast, sest ta eeldab, et jätkasid sama 45kraadise nurga all pärast teelt mahaastumist ja eksitavate jälgede lõppedes. Kui plaanid puhkepausi, siis tee see enne tee ületamist (teest ohutul kaugusel) – kui vastane peaks tee ületamise ja tegeliku liikumissuuna avastama, oled sa liikunud tee ületusest võimalikult kaugele.

8. Kraavi, oja või jõe ületamine

Sama tehnikat, nagu teerajaga, kasuta kraavide, ojade ja jõgedega. Kraavist tegelikult väljudes püüa leida kivine või muu kõva pinnasega koht, kus nähtavaid jälgi ei jää. Kui jälitaja on koeraga, siis liigu kraavis pikem tee. Pea läbitud maa kohta arvestust, et saaksid võtta tagasi kursi plaanitud liikumissuunda.

9. Õhuvahendi eksitamine

  • Juhi jäljed suurde metsamassiivi.
  • Tee suunamuutusi õhust varjatud kohtades.

10. Eksitusmeetodite kombineerimine

Oluline on kasutada eksitusmeetodeid pidevalt. Samuti tuleb kasutatavaid meetodeid regulaarselt vahetada ja modifitseerida, et sinu tegevuses ei saaks näha regulaarset mustrit.

Palun oota