ONU HEINO LUGES LEHTE

Õhtul hilja tugitoolis
​onu Heino lehest luges:
​Hampelmanni põhikoolis
​väike pisik peitu puges.

Puges peitu piimatassi.
​Limpsis piima, mängis kassi,
​mõnules ja nurru lõi.
​Lapsed piima ära jõid.

Mis nüüd juhtus − oi, kui kole −
​selleks lihtsalt sõnu pole!
​Pisik lapsi nakatas,
​ise naerust pakatas*.

Koolis tõusis hirmus kära,
​lapsed läksid arust ära.
​Ainult naersid, trallitasid,
​üksteist rõõmsalt kallistasid.

Jooksid koolimajas ringi,
​kandsid kõrgeid kontsakingi.
​Panid ümber laualinad −
​tegid tonti, pikka nina.

Arstitädi − preili Roosi −
​pani lõpliku diagnoosi*:
​„Siin ei aita miski muu,
​täna algas naljakuu!”