Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt. Tänapäeval on asustamata umbes 15% maismaast, teisalt elab umbes pool inimestest vaid 5% maismaast. Maakera keskmine rahvastiku tihedus oli 2011. aastal 47 in/km2.
Keskmine asustustihedus on regiooniti väga erinev. 90% kogu maakera elanikest elab põhjapoolkeral, kus on ka kaks korda rohkem maismaad (39% poolkera pindalast) kui lõunapoolkeral (19%). Rahvastiku erinev tihedus on tingitud asjaolust, et elutingimused on eri kohtades täiesti erinevad. Kõige soodsamad elutingimused on üldjuhul viljakatel tasandikel, suurte jõgede orgudes ja mereäärsetes piirkondades.
Looduslikud ja inimtegurid
Elamiseks ja majandustegevuseks on kõige sobivamad lähistroopika ja parasvööde. Seepärast on need ka kõige tihedamini asustatud. Ebasoodsad elutingimused on külmadel polaaraladel, kõrbetes, kõrgmäestikes ja soistel aladel.
Üle 80% maailma rahvastikust elab madalikel või tasandikel kuni 500 m üle merepinna, need hõlmavad 28% maismaast. Näiteks suurem osa Hiina rahvastikust elab Suurel Hiina tasandikul, mis moodustab riigi territooriumist vaid 4%. Tihedamini asustatud on ka sellised pikaajalise põllundusega seotud piirkonnad nagu Niiluse org, Induse-Gangese madalik, Jaapani saared ja Jaava saar. Väga tiheda asustuse Ida- ja Lõuna-Aasias tingis riisikasvatuse areng. Neis piirkondades ületab maarahvastiku tihedus 200 in/km2 ja kohati ka 1500–2000 in/km2. Selline asustustihedus on võrreldav Eesti linnade omaga.
Asustuse tihedust mõjutavad looduslikud, ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Kõige enam on inimeste elukohavalikut mõjutanud põllupidamistingimused.
India on Hiina järel maailma teine riisikasvataja. Seal toodetakse umbes 20% kogu maailma riisitoodangust. Soodsa kliima tõttu saadakse Indias kaks saaki aastas.
Kui inimesed jäid paikseks, asustasid nad eelkõige alad, kus oli piisavalt loodusvara (mets, hea põllumaa, kalapüügivõimalus jms). Tähtis oli ka kaugus maailmamerest, mistõttu üle poole maakera rahvastikust elab kuni 200 km kaugusel merest.
Kogu inimkonna ajaloo vältel on asustuse arengut tugevalt mõjutanud transpordi- ja kaubateed. Suurem on rahvastiku tihedus Austraalia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika rannikualadel, see on seotud nende koloniseerimisega. Tihedamalt on asustatud veel ka vanad tööstuspiirkonnad Euroopas ja Põhja-Ameerika idaosas.
Kümme suurima rahvaarvuga riiki
Riik |
Rahvaarv 2011. aastal mln in |
Hiina |
1355 |
India |
1241 |
Ameerika Ühendriigid |
313 |
Indoneesia |
242 |
Brasiilia |
197 |
Pakistan |
177 |
Nigeeria |
163 |
Bangladesh |
150 |
Venemaa |
143 |
Jaapan |
127 |
KOKKU |
4108 |
Kümme suurima prognoositava rahvaarvuga riiki
Riik |
Rahvaarv 2050. aastal mln in |
India |
1692 |
Hiina |
1306 |
Ameerika Ühendriigid |
403 |
Nigeeria |
390 |
Indoneesia |
293 |
Pakistan |
275 |
Brasiilia |
223 |
Bangladesh |
194 |
Filipiinid |
155 |
Kongo DV |
127 |
KOKKU |
5080 |
Suurima ja väikseima rahvastiku tihedusega riigid maailmas võrrelduna Eestiga
Riik |
Rahvastiku tihedus in/km2 |
Gröönimaa |
0,1 |
Mongoolia |
1,9 |
Namiibia |
3,0 |
Austraalia |
3,1 |
Island |
3,3 |
... |
... |
Eesti |
31,0 |
... |
... |
Bangladesh |
1236,8 |
Malta |
1308,3 |
Bahrein |
1812,2 |
Singapur |
8005,3 |
Monaco |
25 322,8 |
Tabelis on toodud ÜRO 2015. aasta andmed | |
Mõtle
- Millised looduslikud- ja inimtegurid on mõjutanud rahvastiku paiknemist suurima ja väikseima rahvastiku tihedusega riikides?
Rahvastiku ümberpaiknemine
Rahvaarvu dünaamikat mõjutavad loomulik iive ja migratsioon. Üks maakera rahvastiku ümberpaiknemise suundi, eriti madalama inimarenguga riikides, on siirdumine maapiirkondadest linna, perifeeriast riigi keskasulatesse.
Käesoleva sajandi keskpaigaks nihkuvad maailma rahvastiku tõmbekeskused järjest enam keskmiselt või vähem arenenud riikidesse. Suurimat rahvaarvu juurdekasvu prognoositakse kõrge sündimuse tõttu Indiale, Nigeeriale, Pakistanile, Etioopiale, Kongo DV-le, Hiinale ja Bangladeshile. Väga kõrgelt arenenud riikidest on esirinnas Ameerika Ühendriikid, kus rahvaarv kasvab suure sisserände tõttu.
Mõtle!
- Arutlege teemal, kas maailma rahvaarvu kasv peaks aeglustuma ja kuidas seda saavutada.
Mõisted
- Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu- või töökoha leidmiseks.
- Loomulik iive on sündide ja surmade vahe absoluutarvuna (mitu inimest sündis aasta jooksul rohkem või vähem kui suri).
