Mine metsa!

Eile mängisime õues mängu „Otsi varandus üles!”. Meile kõigile meeldis see mäng väga. Isal kulus varanduse leidmiseks natuke rohkem aega kui emal. Tema leidis oma rosinapaki 34 minutiga üles. Vanemad lubasid, et mõtlevad ka meie jaoks vihjed välja. Siis otsime meie Juhaniga varandust.

Täna oli meil plaanis uus asi. Kuna oli laupäev, siis läksime juba päeval õue – siis, kui õues oli veel valge. Meil oli plaan minna metsa südameid otsima! Jah, täpselt nii, südameid otsima! Kuna järgmisel nädalal on sõbrapäev, siis me teeme koolis südamete näituse. Iga õpilane joonistab, küpsetab, meisterdab, teeb fotosid või mõtleb välja midagi muud, mis on seotud südametega. Meie mõtlesime Juhaniga, et läheme metsa ja otsime südamekujulisi asju.

Me pakkisime kaasa müslibatoonid, võileivad ja muu toidu ning termosega teed. Panime selga soojad riided ja sõitsime metsa. Jõudsime metsa kell kaksteist. Päike paistis ja ilm oli imeilus! Me kõndisime mööda metsarada, kuni nägime linnuvaatlustorni. Me ronisime torni ja sealt nägi oi-oi kui kaugele!

Torni juures nägin ma esimesi südameid. Need olid joonistatud laua peale. Võtsin telefoni välja ja tegin pildi. Kohe pärast seda hüüdis isa: „Vaadake taevasse!” Kui me üles vaatasime, oli seal suur valge pilvesüda! Juhan tegi südamekujulisest pilvest pilti. „Leida kaks südant nii kiiresti, see on ikka õnn,” ütlesin ma teistele. Ema hakkas naerma ja ütles: „Aga vaadake seda puud! Me oleme vist südamete metsas!” Tõesti, puu oksad olid südamekujuliselt kokku kasvanud! Nii ilus!

Me olime ainult natuke aega metsas ja juba oli meil südametest kolm pilti! Mets on täis üllatusi!