Aino Pervik Preili RõõmuRikkuja

Preili RõõmuRikkuja

Preili RõõmuRikkujal oli varsti sünnipäev.

Sõbrad tahtsid talle sünnipäevaks ilusat üllatust teha. Nad ostsid preili RõõmuRikkujale pehme-pehme vannilina. Heleroosa ja hästi suure. Vannilina olid tumedamad roosad roosid ja helerohelised roosilehed. Sõbrad arvasid, et see meeldib preili RõõmuRikkujale kindlasti. Ise tahtsid nad endale küll sellist vannilina, kuid see oli liiga kallis. Neljakesi koos võis aga heale sõbrale sünnipäevaks kalli asja kinkida küll.

Sünnipäeval kogunesid sõbrad preili RõõmuRikkuja maja juurde. Nad tahtsid kõik koos sisse minna. Neil oli ju ühine kingitus ja ühised lilled. Sõbrad rõõmustasid, et nende kingitus meeldib preili RõõmuRikkujale väga! See on ju nii ilus ja kallis asi! Küllap ta arvab, et saab kingituseks kruusi või vesivärvid.

Sõbrad helistasid preili RõõmuRikkuja ukse taga.

Preili RõõmuRikkuja tegi ukse kohe lahti. Ta juba ootas. Tal oli ka laud juba kaetud.

Sõbrad võtsid lilled paberist välja ja õnnitlesid preili RõõmuRikkujat sünnipäeva puhul.

„Aa,” ütles preili RõõmuRikkuja. „Just täpselt nagu ma arvasin – need imeliku nimega lilled, mis on nagu roosid. Ma tean neid küll. Praegu on kõik kohad neid täis, nad maksavad 15 krooni oks.”

Preili RõõmuRikkuja pani lilled vaasi. Vaas oli juba laual valmis, vesi sees.

Sõbrad võtsid joped ja kingad ära ning tulid tuppa. Nad olid hästi elevil. See, kelle käes oli kingitus, astus ette.

„Palju õnne, palju õnne!” laulsid kõik kooris.

Ja siis saabus tähtis hetk!

Preili RõõmuRikkujale ulatati kingitus!

„Aitäh,” ütles preili RõõmuRikkuja.

„Tee lahti ka!” ütlesid sõbrad.

Preili RõõmuRikkuja võttis kingi paberi seest välja.

„Vannilina,” ütles ta. „Väga kena. Mul on väga palju roosasid vannilinu kapis.”

See ei olnud päris õige. Preili RõõmuRikkujal oli üldse kaks vannilina, ja mõlemad olid juba üsna vanad. Alguses oli üks olnud helekollane ja teine pruun, kuid praegu olid nad enam-vähem ühte värvi beežid.

Ometi preili RõõmuRikkuja nii siiski ütles. Tegelikult oli tal natuke häbi, et tal on nii vanad vannilinad. Salaja oli ta kingituse üle väga rõõmus, ainult ta ei näidanud seda välja. Ta ei tahtnud, et teda liiga kehvaks peetakse.

„Kas te tahate teed või kohvi?” küsis ta sõpradelt. „Mul on siin mõned võileivad ja kringlit on ka.”

Sõbrad olid muidugi pettunud, et neil kingiga nii halvasti läks. Preili RõõmuRikkujale oli üldse väga raske midagi kingituseks leida. Tal oli lihtsalt kõik olemas.

(õpiku jaoks kohandatud katkend raamatust „Eesti lastejuttude kuldraamat”)

Vaata pilti ühest teisest sünnipäevast ning kirjelda seda!

Loe uuesti juttu „Preili RõõmuRikkuja” ning õpi seda jutustama!