β-lagunemine

Teistsugune radioaktiivsus ilmneb siis, kui neutroneid on märksa rohkem kui prootoneid ja kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energia­tase on prootonite energiatest kõrgem. Neutron ei saa prootonite tasemele laskuda, tema jaoks pole seal kohta. Kuid ometi on neutronil kõrval­tee sinna olemas. Selleks tuleb tal vaid prootoniks muutuda. Selliseid osakeste muundumisi tuleb osakeste maa­ilmas ette, kui vastavad tingimused on täidetud. Tähtsaim neist tingimustest on energia ja impulsi jäävus, kuid on veel teisigi jäävuse seadusi, mida klassikaline füüsika kõiki ei tunnegi. Ka vaba, tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem (keskmiselt 15 minuti pärast) prootoniks, kusjuures tekib elektron ja veel üks kerge neutraalne osake – anti­neutriino $$ \overline{v}$$:

$$ n\to p^{+}+e^{-}+\overline{v}.$$

See on neutroni β(beeta)-radio­aktiivsus ehk β-lagunemine. β-lagunemisel paiskub tuumast välja β-osake ehk kiire elektron, tuuma massi­arv jääb muutumatuks, kuid laeng suureneb ühe võrra. Tavaliselt tekib uus tuum ergastatud olekus, see­pärast kaasneb siis β-lagunemisega ka γ-radio­aktiivsus.