Leelo Tungla luuletusi

Leelo Tungal on kirjutanud väga palju luule- ja juturaamatuid igale vanusele, väikestest päris suurteni. Lisaks on ta koostanud koolilastele aabitsa ning mitu eesti keele õpikut, kirjutanud nukunäidendeid, muusikali- ja laulutekste, lastepärimuse ja anekdoodikogumikke. Leelo Tungal on tõlkinud raamatuid ja luuletusi teistest keeltest eesti keelde ning tema kirjutatud raamatuid on tõlgitud muudesse keeltesse.

Omaenese tuba on Pillel.
​Selles toas on tal raamaturiiul,
​ja on teinegi riiul veel, millel
​tal seisavad noodid ja viiul.

Veel Pillel on range isa,
kes viiulit mängida käsib,
​​on väikene õde, kes kisab,
​teeb püksi ja õpikuid räsib.

Pille pidevalt õpib või töötab,
hoovi minna tal harva on luba:
​​vaja õppida, õeraasu sööta,
​pilli mängida, kraamida tuba.

Aga hoovi peal hullaval Tiiul
pole raamatuid, õde ja isa.
​​Ta ei teagi, mis asi on viiul,
​ta on lompides lonkima visa.

„Tiiul pole vist ilmaski igav!“
​arvab Pille. „Ah, vaene mina!“
​Tiiu mõtleb: „Mis Pillel viga!“,
​pühib käisega tahedaks nina.

Uni, uni
​        uue kuue annab,
​hommikuni
​        ​sind ta kätel kannab
​nagu vagus
​        vaikse mere vesi.
​Uni magus
        ​tundub nagu mesi.
​Uni puhub
​        kurvad mõtted meelest,
​uni uhub
​        kurjad sõnad keelelt.
​Uni tuleb
        ​tasa nagu lumi,
​uni suleb
​        uksed koidikuni.

Suleb uksed,
​suleb aknad.
​Puud ja põõsad –
​kõik on vakka.
​Magab maja,
​tukub tuba,
​tudub kaja,
​uinub uba,
​tuulgi uinub ...
​Kell ei tiksu ...
​Ainult, ainult
​süda tuksub ...