Miks on koolikott nii raske?

Teele: Emme, mu koolikott on nii raske. Ma ei jõua seda tõsta!
​Ema: Kas tõesti? Luba ma proovin! See on tõesti raske! Mis seal sees on? Kas ainult need asjad, mida sul koolis vaja on?
​Teele: Jah, muidugi. Ma ei võta ju kaasa asju, mida mul koolis vaja pole.
​Ema: Olgu. Aga vaatame korraks koos, mis sul kotis on.
​Teele: Teeme nii.

Vaata, mis on Teele koolikotis!

Ema: Teele, aga miks sul käekell kotis on? Kell käib käe peal.
​Teele: Jah, selle ma unustasin kotti. Kohe panen käe peale.
​Ema: Ja see? Miks sul on kotis porgandid ja kolm õuna? Võta ainult üks väike asi söömiseks kaasa. Sa ju lähed söögivahetunnil ka sööma.
​Teele: Muidugi lähen, aga äkki läheb mul vahepeal kõht tühjaks.
​Ema: Tead, mulle tundub, et sul on koolikotis ka neid asju, mida pole vaja. Seepärast ongi su kott nii raske. Vaata kõik asjad uuesti üle. Jäta kotti ainult need, mida sul täna koolis vaja on.
​Teele: Olgu, ma vaatan kõik uuesti üle.

Mis sina arvad, mis asjad peab Teele koolikotist välja võtma?
​Mis asjad peab ta koolikotti jätma?

Teele: Mis on sul alati koolikotis?
​Kaarel: Mul on alati koolikotis õpikud, vihikud ja töövihikud, pinal ja võtmed. Aga sinul?
​Teele: Mul on samad asjad. Aga veel on mul koolikotis telefon ja kamm.
​Kaarel: Telefon on minul ka kaasas, selle ma unustasin ära. Aga kammi ei ole mul koolikotis. Mul on väga väike kamm, see on mul pinalis.
​Teele: Oi, siis on sul tõesti väike kamm. Minul on pinalis pastapliiats, värvipliiatsid ja harilik pliiats.
​Kaarel: Mul on ka kõik need asjad. Ja veel on mul pinalis kustukumm ja teritaja.