Tänapäeva müüdid
Tänapäeva müüdid ehk linnalegendid selgitavad nüüdisaja nähtuste teket. Linnalegendid levivad samuti kui rahvajutt suust suhu või hiireklikist hiireklikini. Linnalegende jutustatakse nii salapäraste majade kui ka kuulsaks saanud inimeste kohta. Viimasel ajal levitatakse müüte ka Facebookis, Twitteris ja MySpace’is.
Ka tänapäevast muistendit esitatakse tõestisündinud loona, seega eeldab jutustaja, et lugu on usutav ja kuulaja usubki seda. Kuna uuemate lugude eluiga on kiire infovahetuse tõttu lühem kui vanematel, siis on viimasel paaril aastakümnel hakatud juturepertuaari koguma ja talletama.
Linnalood
- Ühiskonna ja eri rahvustega seotud lood
- Noorte hirmujutud
- Üleloomulikke elamusi kirjeldavad lood
- Lõbustavad lood
Loe Facebooki postitust ja arutle
- Jutusta oma sõnadega ümber, millest see linnalegend räägib.
- Arutle selle üle, kas postituse jagaja ise usub seda juttu. Mis näitab, et ta ei usu, mis aga tõestab, et usub?
- Kas oled ka ise mõnda sellist postitust lugenud või jaganud? Jutusta sellest või näita seda klassis.
Arutle
- Missuguseid vampiiriainelisi jutte, raamatuid või filme tead?
- Mis sa arvad, miks on vampiirilood senini väga populaarsed?
Võta kokku
- Millest kõnelevad tänapäeva muistendid ehk linnalegendid?
- Kuidas linnalegendid levivad?
- Kas linnalegendi jutustaja või selle jagaja internetis peab juttu väljamõeldiseks või tõestisündinud looks?
Filmis sai krahv Draculast krahv Orlok ja vampiirist Nosferatu, sest filmitegijad ei saanud kirjanikult autoriõigusi teose mugandamiseks. See stseen treppe mööda hiilivast krahv Orlokist on kuulus. Ligi sada aastat tagasi, kui eriefekte veel kasutada polnud võimalik, mängiti oskuslikult valguse ja varjuga, st lihtsate vahenditega anti edasi kõhedat meeleolu.
Vampiirid
Legendid vampiiridest pärinevad mitmesaja aasta tagusest ajast. Müüt Transilvaania krahvist Draculast levis Rumeenias, 1897. aastal vormis iiri kirjanik Bram Stoker selle romaaniks.
Vampiirifilmi žanri algust tähistab 1931. aastal linastunud „Dracula”. Selle peaosatäitja Bela Lugosi (pildil) armastas oma rolli tohutult: ta viimane soov oli, et ta maetaks Dracula keebis.
Vampiiriteema on tänapäevalgi popkultuuris olulisel kohal: luuakse väga palju vampiiriteemalisi raamatuid ja filme, mille alged aga peituvad rahvajuttudes.
Kuradi pulmad Tallinnas
Majaomanik, kellele see maja kunagi ammu kuulus, priiskas oma vara nii kergekäeliselt, et see otsa sai ja mees meeleheitesse sattus.
Ühel ööl otsustas ta murekoormast vabaneda ja oma elule lõpu teha. Selsamal hetkel astus tuppa keegi võõras, kes palus majaomanikult luba järgmisel ööl majas pidu pidada. Võõras lubas nii heldelt tasuda, et majaperemees oma rikkused tagasi saab. Ainuke tingimus oli, et mitte keegi ei tohi pidu salaja pealt kuulata või ukse taga luurata, sest see maksab luurajale elu. Majaperemees jäi nõusse.
Kokkulepitud päeval kihutasid maja ette uhked tõllad, trepiastmed nagisesid külaliste sammude all ning ülemise korruse akendes süüdati tuled. Majast kostis muusikat ja tantsusamme ning jutukõminat. Aga niipea, kui kell sai üks, jäi kõik jälle vaikseks, nagu oleks kogu pidu vaid üks viirastus olnud.
- Kes võib see rikas võõras olla?
Majaomanik alustas pärast seda ööd veel priiskavamat ja külluslikku elu kui varem, nii palju varandust olevat ta saanud. Samal ajal aga suri ootamatult peremehe kammerteener, kes veel surivoodil jõudis vaimulikule pihtida, et ta salaja kuradi pulma pealt oli kuulanud. Sestpeale on maja ülemise korruse üks aken seinale maalitud, sest majaomanik tahtis varjata salajast saali, kus kurat oma pulmi pidas.
Rahvusvaheliselt levinud ja rohkete variantidega naljalugu surnud lemmikloomast
Kord üks naine, kes elas Tallinnas, oli maalt kodutalust endale linna toonud kassi. Kass suri lõpuks ära ja naine mõtles, mida surnud kassiga teha. Siis otsustas viia kassi maale ja maha matta. Pani siis surnud kassi tühja tordikarpi, sidus paela ümber ja hakkas maale sõitma. Tallinnast sõitvasse bussi tuli veel inimesi, kel oli tordikarpe ja nii oli neid bussiriiulil võrgus mitu tükki. Kui buss Põltsamaale jõudis, tuli naine koos karbiga välja ja sõitis teise bussiga edasi. Venna juures maal kaevas väikese augu aeda ja võttis siis karbi lahti, et kassi laip auku panna. Kuid karbis oli hoopis tort ja tema surnud kass karbiga oli bussi jäänud, seega oli ta võõra karbi võtnud. Naine ajas siis augu kinni, kass jäi matmata, kuid vennaga koos pidas tordisöömisega kassipeied ära küll. [---]
Jutustanud Elle Kull 1985. aLugemise järel
- Kujutle, mida oleksid tundnud, kui sina oleksid olnud see võõras, kelle tort sel moel vahetusse oleks läinud.
- Kui tõenäoline tundub, et see lugu ka päriselt juhtus? Mille poolest on see usutavam kui „Kuradi pulm Tallinnas”?
Küsimused ja ülesanded
- Vanasti jutustati muistendeid selleks, et mõnd ebatavalist nähtust seletada. Tänapäeval leiab aga igaüks rohkelt infot kõikjalt, raamatutest, internetist jne. Mis sa arvad, miks tänapäeval linnalegendid levivad?
- Tehke tahvlile nimekiri kõikidest nähtud õudusfilmidest.
- Väidelge, kas ufod, vampiirid, libahundid, paranähtused, üleloomulikud jõud on olemas või mitte. Kirjutage tahvlile „jah” ja „ei”, koonduge vastavalt oma arvamusele. Seejärel moodustage rühmad ja koostage väitluse teesid.
