Peatükk 5.1 (V järk)

Selgitab ajaloolisi mõisteid: mõis, talupoeg, ülestõus

Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas teab mõistete sisu ja/või on külastanud talumuuseumi.

Mõisted

Mõisahooneteks võisid olla

  • mõisa peahoone, 
  • teenijate maja, 
  • aednikumaja, 
  • kasvuhoone ehk triiphoone, 
  • karjaõu koos meiereiga,
  • härrastemaja, 
  • jääkelder, 
  • sepikoda, 
  • viinaköök, 
  • Inglise või Prantsuse stiilis mõisapark

Suurem osa mõisatest on mingil määral säilinud tänaseni, isegi kui peahoone on hävinud.

Mõis oli suur hoone koos põllumaaga. ​Mõisakompleks oli väga suur, sinna kuulusid mitmed hooned. 

Mõis oli esmalt maavaldus, hiljem peeti mõisa alasid ka omavalitsusüksusteks. 

Kiiu Mõis. Foto: Raul Valgiste
Kirna mõis. Foto: Margus Vilisoo
Lahmuse mõis. Foto: Ivo Kruusamägi
Laupa mõis. Foto: Anu Ansberg
Uue-Suislepa mõis. Foto: Muinsuskaitseamet. 

Talupoeg oli põllutööline, kellel oli väike maatükk. Sellest maatükist ta ka elatus. Talupoeg pidi ise kõigega hakkama saama: kasvatas vilja, pidas loomi, haris maad. 

Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule. Eesti ajaloos on üsna tuntud jüriöö ülestõus, mil eestlased hakkasid ülemvõimule vastu. 

  • Mõis
  • Talupoeg
  • Mäss
  • on suur hoonete kompleks
  • on lihtne põllu­tööline
  • on vastu­hakk

Mõis 

Talupoeg

Soovitused

  • Külasta lähimat mõisa või talumuuseumit, uuri selle tausta.
  • Uuri Eesti mõisaportaalist, kui palju mõisaid Eestis on ja kus need asuvad. 
  • Vaata 3D-tuure Eesti mõisatest. 
  • Vaata filmi "Tõde ja õigus" – film peegedab ehedalt talupoja elu ja tegemisi. 
Palun oota