Peatükk 2.7 (NK III järk)

Eristab talvel viit lehtpuud ja tunneb viie metslooma jälgi

Katsenõue loetakse täidetuks, kui noorkotkas eristab viie metslooma jälgi ja suudab eristada vähemalt viit puud lehtpuude kogumist.

Lehtpuud talvel

Lehtpuid on üsna kerge eristada suvisel ajal. Kui tunda puude lehti ning vilju, on neid lihtne määrata.  

Meenuta, kas tunned need puud ära. 

Märgi tamm. 

Märgi lepp.

Märgi kask, vaher ning pihlakas. 

Talvisel ajal ei ole puudel lehti ega vilju. Siis määratakse lehtpuid kasvukuju, tüve koore, võrsete ning pungade abil. 

Tüve koore järgi on kergesti eristuvad tamm ning kask.

Vana tammepuu koor on paks, sügavate lõhedega rõmeline korp. Foto:  noorkotkas Kaur Nellis 
Kase koor on valkjas ning kestendav. Foto: noorkotkas Kaur Nellis

Tüve kuju järgi saab lihtsalt määrata nii tamme kui ka pärna. 

Tamme tüvi on paks, oksad paistavad jändrikena, vahel justkui tüve harudena. Tamme võra läbimõõt ja pikkus on tihti üks. Foto: noorkotkas Kaur Nellis
Pärnal on küll suur tüvi, kuid oksad paistavad enamasti saledad, tüvest tunduvalt peenemad. Võra on pikk, kuid mitte nii lai. Foto: noorkotjas Kaur Nellis

Pungade ning viljade järgi on kergesti määratavad saar, lepp ning vaher. 

Saare pungad on mustad, ladvapung on suur ning küljepungad veidi väiksemad. Foto: noorkotkas Kaur Nellis
Lepa perekond on Eestis esindatud kahe liigiga: hall lepp ja sanglepp. Hall lepa tunneb näiteks okstel asuvate mustade "käbikeste" ehk käbikujuliste emasõisikute/emasurvade järgi ära. Foto: noorkotkas Kaur Nellis
Vahtral on pungad vastakuti ning võib näha ka üksikuid õieraagude kimpe. Foto: Arne Ader

  • tamm
  • kask
  • pärn
  • lepp

Metslooma jäljed

Metsloomade jälgi on hea õppida talvisel ajal, sest neid on kerge märgata. Ka teistel aastaaegadel võib põllul või mudases pinnases jälgi näha. 

Halljänest võib tihti kohata põldudel, metsaservadel, põõsastikes. 

Halljänese tüüpilise jäljemustri moodustavad eespool kõrvuti asetsevad suuremad tagakäpa jäljed ning neile järgnevad hanereas väiksemad esikäpa jäljed.

Rebase menüü on mitmekesine. Toiduks saavad linnud, munad, raiped, väiksemad loomad. 

Rebase üksikjälg on pikliku kujuga, jäljes on näha neli varbajäljendit, küünised on pikad ja kitsad. Jäljed asetsevad ühes sirges rivis. 

Halljänes viljapõllul. Foto: Kaur Nellis
Rebased kivihunnikus. Foto: noorkotkas Kaur Nellis

Metskitse võib kohata liigendatud maastikel, kus heina- ja põllumaad vahelduvad metsadega.

Sõrad on väiksed ja kitsad, pikkus 4–5 cm ning liikumisviisiks üldjuhul kõnnak. Lumes astub loom üldjuhul oma jälgedes.

Põder on liikuv loom ning nii vahetab ta vastavalt aastaajale ka oma elupaika. Näiteks talvel eelistab ta olla kuivemates metsades, suvisel ajal aga luhtadel, soodel.

Sõra pikkus on 12–16 cm, rahulikul kõnnil ulatub sammu pikkus 1,5–2 meetrini. 

Metskitsed põlluserval. Foto: noorkotkas Kaur Nellis
Põdrad armastavad niiskeid alasid. Foto: noorkotkas Kaur Nellis

Metssiga eelistab tegutseda leht- ja segametsades, meelepärased on ka soised alad

Sõra jälje pikkus on 5–7 cm, liikudes katab tagajala jälg esijala jälje, sõrad on veidi väljapoole pööratud.

Metssiga. Foto Arne Ader

              Kasutatud allikad: JäljeaabitsKuidas tunda tamme talvel?50 Eesti tavalisemat pargipuud ja -põõsast, Plavilštšikov, N. Noorele loodusesõbrale

              Soovitused

              Palun oota