Õige, selge ja ilus keel

Seotud sisu
Muud tegevused

Keelemaja

Tekstide loomist võib võrrelda maja ehitamisega. Maja ehitades tuleb tellised õigesti ritta panna, sest muidu kukub maja ümber. Sõna on nagu tellis. Samamoodi nagu tellistest ehitatakse maju, ehitatakse sõnadest lauseid ja lausetest tekste: jutte, luuletusi, artikleid, näidendeid. Keelereegleid on vaja tunda selleks, et keelemaja ümber ei kukuks, see tähendab, et laused oleks arusaadavad.

Kui maja juba koos püsib, on hästi, kuid veel parem, kui seda oleks ka mugav kasutada. Kas toad on paigutatud mõistlikult, kas ruumi on parajalt? Teksti puhul me tahame enamasti, et lugeda oleks lihtne ja et kõigest saaks aru.

Kas seda maja oleks mugav kasutada?

Ja lõpuks hindame maja puhul ka välimust. Kaunilt ehitatud ja ümbrusesse sobiv maja rõõmustab silma. Samamoodi võib lihvitud ja olukorda sobiv keel rõõmustada lugejat või kuulajat. Hästi valitud sõnad annavad mõtte täpselt edasi, mõjuvad, jäävad meelde, kisuvad kaasa. Milline on ilus keel? See oleneb olukorrast ja maitsest. Mõnda olukorda passib tagasihoidlikum keelekasutus. Teises olukorras võib sobida paremini värvikas keel. Mõni inimene eelistab lugeda teksti, milles on esikohal sisu, teisele jälle meeldib, kui tähelepanu tõmbavad just ilmekad sõnad.

Kuidas õppida ise tugevat, mugavat ja ilusat keelemaja ehitama? Selleks loe võimalikult palju. Nii leiad endale eeskujusid. Kui sulle mõne kirjaniku väljendusviis meeldib, siis jääb see iseenesest külge.

      • väike sõnavara
      • ilmetu ja igav lause
      • õiged sõnavormid
      • vigased sõnavormid
      • ilmekas ja huvitav lause
      • lõpetamata laused
      • selgelt sõnastatud mõtted
      • segaselt sõnastatud mõtted
      • suur sõnavara
      • korralikult lõpetatud laused

      2. Loe ja arutle

      1. Nimeta ameteid, kus õige ja ilus keel on eriti oluline. Põhjenda oma arvamust.
      2. Loe läbi järgmised tekstilõigud. Kõik need räägivad ühest ja samast, kuid on kirja pandud erinevalt. Milline lõik meeldib sulle kõige rohkem ja milline kõige vähem? Põhjenda oma arvamust.
      A.

      Kevad oli käes. Kõikjal tärkasid lilled ja puudel lehed.

      B.

      Kevad oli saabund. Sinililled olid peaaegu et ära õitsend, varsti hakkavad õitsema tulbid ja nartsissid. Puud hakkasid lehesse minema ja pajud õitsesid.

      C.

      Kevad oli tõesti saabunud. Sinilillede õitseaeg hakkas juba mööduma, tulbid ja nartsissid lõpetasid aga hoovõtmist, et pärast pisukest pausi kevadiselt rõõmustavat maailma lilleiluga üle kallata. Puude pungadest hakkasid lehelapsed välja tulema ning pajud õitsesid, leegitsedes õhtuti võidu vereva päikesega.

      Toomas Kuter, „Armastuse Meister“
      Seotud sisu
      Muud tegevused

      Tellistest saab teha

      Tellistest saab teha
      ​suurt ja sünget seina,
      ​tellistest saab teha
      ​võlvi kerget kaart,

      silpidest saab teha
      ​lõbusust ja leina,
      ​sõnadest saab teha
      ​merd ja meresaart;

      kui on õige sõna,
      ​siis on väike vaev
      ​teha mere peale
      ​hõbepurjeis laev.

      Hando Runnel

      Seotud sisu
      Muud tegevused

      Küsimusi ja ülesandeid

      3. Kujutle ja arutle

      1. Millised pildid tekkisid sul silme ette luuletuse lugemise ajal?
      2. Joonista luuletusest silme ette tulevaid pilte nii sõnade kui ka pliiatsitega.
      3. Seleta, kuidas saab sõnadest teha merd, meresaart, hõbepurjeis laeva, lõbusust ja leina.
      4. Mida võib tähendada hõbepurjeis laev? Millega see sinu jaoks seostub?
      5. Millest veel saaks teha hõbepurjeis laeva? Proovi. Kasutada võid kõikvõimalikke vahendeid: paberit, pliiatseid, sõnu, oma keha, tantsu, häält, nutiseadet, kangaid, loodusest leitud materjale jne. Kui soovid, võid teha seda koos kaaslastega.
      Seotud sisu
      Muud tegevused