Liht- ja liitlause

Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks või enam öeldist.

Seotud sisu

Üks või mitu öeldist?

Võrdle lauseid. Kas oskad varem õpitu põhjal öelda, millised neist on liht- ja millised liitlaused? Kuidas sa seda otsustasid?

Vinski ostab apteekrilt võlupulbrit, magusat köhasiirupit ja valgendavat hambapastat.

Nad nägid preili Pirtspeki sohval, toolidel ja põrandal eri suuruse ja kujuga patju.

Need on

LIHTLAUSES ON ÜKS ÖELDIS.

Vinski ostab võlupulbrit ja teeb linnakeses tiiru.

Nad nägid, kuidas Pirtspeki juurde kogunes hulk naisi, kes olid padjaklubist.

Need on

LIITLAUSES ON MITU ÖELDIST.

Selleks, et otsustada, kas lause on liht- või liitlause, on vaja teada, mis on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm. Näiteks

Laps uinub.
Sa jõudsid koju.
Tulge tuppa!

Öeldis võib olla ka kahesõnaline, näiteks

Laps oli juba uinunud.

PANE TÄHELE!

Tegusõna pöördelised vormid vastavad küsimustele

mida teeb?
mida tegi?
mida tehakse?
jne.

On olemas ka tegusõna käändelised vormid, mis vastavad muudele küsimustele, näiteks

mida tegema? (uinuma)
milline? (uinunud laps, värvitud sein, saabuv buss, haukuv koer)

Seotud sisu

Küsimusi ja ülesandeid

Korteris viibija ei kirjelda ainult seda, mida ta näeb. Leia tekstist, mida ta kuuleb, haistab ja kombib. Mõtle, kes võiks selles korteris elada.

Poiss armastab, küpsetab, vaatab, tahab, sööb, mugib kooki.

Marta koolist koju.

Mattias küpsiseid.

Tüdruk mind silmanurgast.

Pärast kooli turnime sõpradega seiklusrajal või .

Koju jõudes ei hakka ma kohe õppima, vaid .

Õppimine on küll väga tähtis, aga .

Mulle meeldib filme vaadata, sest .

Kõige rohkem meeldivad mulle filmid, kus .

Mu vanemad ei mõista, miks .

Hilisõhtul õpiku taga istudes soovin ma, et .

Koju jõudes ei hakka ma kohe õppima, vaid ...

Seotud sisu

Teatmeteose tekst

Harilik kuslapuu, Lonicera xylosteum. 1–3 m. Lehed vastakud, hallikasrohelised, terveservalised, mõlemalt poolt karvased, 5–8 cm pikkused. Õied kahekaupa lehtede kaenlas. Marjad pisikesed ja punased, kahekaupa alt kokku kasvanud, mürgised. Kuuse- ja segametsades, niitudel. Tavaline.

Toomas Kukk, „Eesti taimede kukeaabits“