Pilt täidab ülesannet
Ilmselt oled märganud, et paljudes raamatutes on teksti kõrval ka pilte: fotosid, joonistusi, kaarte, jooniseid või skeeme.
Ilukirjanduses aitavad pildid meeleolu luua ja tegelasi paremini ette kujutada. Hea illustratsioon lisab loole midagi omalt poolt juurde. Pildilt võib leida paljugi sellist, mida tekstis pole öeldud.
Teabetekstide juures on pildimaterjalil aga hoopis teine ülesanne. Fotod ja joonistused jagavad infot asjade ja olendite välimuse kohta, annavad kiire ülevaate, millest tekstis juttu tuleb, ja aitavad loetut ka meelde jätta. Joonised, skeemid ja kaardid kirjeldavad nähtusi ja nende omavahelisi seoseid.
Pildid võivad kõneleda erinevalt ka olenevalt sellest, kuidas pilt on tehtud.




1. Võrdle pilte
Võrdle kaht hobuse pilti. Kumb sobib paremini ilukirjandus- ja kumb teabeteksti juurde? Mida saad teabeteksti pildi järgi hobusest teada? Milliseid mõtteid tekitab ilukirjandusteksti juurde sobiv hobuse illustratsioon?

Koomiks
Pildireaga on võimalik ka kogu lugu ära jutustada. Selliseid piltidest koosnevaid lugusid nimetatakse koomiksiteks. Koomiksist võib tekst üldse puududa või on tegelaste vestlus esitatud jutumullides.
Ent ka tarbeteksti on võimalik esitada pildireana. Ehk oled sinagi pildirea järgi näiteks mõne mänguasja kokku pannud?
2. Loe koomiksit ja täida ülesanded

Oti õnnetus

A. Sõitsin keskuse poole tavalise kiirusega, kui äkki keeras mulle hoovist ette jalgrattur. Õnneks seisis bussipeatuses täiskasvanu, kes sai poisist kinni haarata. Mina poleks jõudnud pidurdada.
B. Tegelt ma suur kimaja pole, aga nägin teisel pool teed üht tuttavat kutti ja tahtsin talle järele tõmmata. Ilgelt vedas, et naabri-Pets passis peatuses ja sai minust viimasel mindil kinni krabada.
C. Seisin peatuses ja ootasin bussi. Tavaliselt valin ma töölesõiduks just bussi nr 6, sest sellega saab kesklinna kõige kiiremini. Olin pärast hommikusööki joonud tassi kohvi, mistõttu tundsin end reipana. Järsku nägin, et Ott kihutab rattaga sõiduteele otse auto ette. Ott on tore poiss, tihti räägime kohtudes pikad jutud maha. Sain Otil vaevu natist kinni haarata. Nii pääses ta vaid kriimustustega.
D. Nägin aknast, et Ott sõitis jalgrattal rahulikult ristmiku poole, kui järsku meie naabrimees Peeter poissi sakutama hakkas. Nii oleks ta peaaegu poisi läheneva bussi rataste alla tõuganud. Vaene poiss oli sellest nii ehmunud ja ta paremal käel oli kukkumisest mitu kriimu.
E. Sõitsin rattaga, kui äkki kuulsin valju pidurikriginat. Algul arvasin, et keegi on auto alla jäänud, kuid siis nägin, et Ott lamab kõnniteel ja tema ümber sagivad inimesed.