Jõuluõhtu üllatused

Lõpuks oli see päev käes! Kauaoodatud jõululaupäev!

Kui ma hommikul ärkasin, olid teised juba köögis ja valmistasid hommikusööki. Köögist tulid nii head lõhnad!

Pärast hommikusööki käisime kõik koos Sikiga jalutamas. Lund sadas ja maa oli valge. Päev algas nii hästi. Isegi see, et vanaemad-vanaisad täna õhtul meie juurde ei saanud tulla, ei teinud mind enam väga kurvaks. Vanaema Anneli jäi nädala alguses haigeks ja siis me otsustasime, et oleme sellel aastal kõik oma kodudes. Ka vanaema Mare ja vanaisa Silver pidid oma koju jääma. See on esimene kord, kui me jõulude ajal koos ei ole. Aga me lubasime, et läheme neile kindlasti enne aastavahetust külla.

Päeval tegime jõuluõhtuks viimaseid ettevalmistusi. Ema ja isa olid köögis, meie Juhaniga mängisime ja vaatasime kella. Me ootasime õhtut. Kui õhtu käes oli, panime küünlad põlema ja katsime laua. Kõik oli nii ilus!

Kell kuus läksin natukeseks ajaks oma tuppa. Kui ma elutuppa tagasi tulin, olid kuuse all kingitused! Kuidas ma ei näinud, millal need sinna tekkisid?! Neid oli terve kuhi! Jooksin kööki, et vanemad vaatama kutsuda.

Kui me elutuppa tagasi tulime, jäime kõik ukse juurde seisma. Siki oli ühe kingituse hambusse võtnud ja näris seda! Kingituse üks äär oli juba täitsa katki! Me võtsime selle tema käest ära ja nägime, et see kingitus oli mõeldud isale. Isa pahandas Sikiga, aga tegi siis oma katkise kingituse lahti. Kõige naljakam oli, et kingituseks oli raamat sellest, kuidas koeri õpetada! Kuidas Siki küll just selle kingituse välja valis!

Varsti helises uksekell. Kes seal küll on? Me ei oodanud külalisi. Läksime kõik esikusse ja tegime ukse lahti. Ukse taga olid vanaemad-vanaisad! Vanaema Annelil oli juba eile palju parem olnud ja nii nad mõtlesid, et teevad meile üllatuse. See oli tõesti tore üllatus! Tõeline jõulukingitus!