Kordus

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Mäng

Autor: Paul-Eerik Rummo

Poiss laskis mängult oma mängupüssiga
​kaaslase pihta
​see surus käe vastu mänguhaava
​nagu filmis
​ja kukkus maha
​oli mängult surnud täiesti surnud
​see mängusõjamees
​Siis jooksis ligi tüdruk
​kes oli mängult ta ema
​selle surmasaanu ema
​nuttis ja nuttis ja nuttis
​pärispisaraid
​mitte mängupisaraid
​voolas ja voolas ja voolas
​üle pärispõskede
​ja iga pisar oli lääts
​oli suurendusklaas milles koondusid
​kõik pärispüssid
​kõik pärissõjad
​kõik pärismehed
​kes surid ja surid ja surid
​kunagi

oi surma sina sõgeda
​sõjasurma sa tigeda
​hernekeppide murdija
​kui need taimed jäävad toeta
​pääsevad herned veerema
​pääsevad veerema pisarad

Ja nii nuttis see tüdruk et poisid
​ei teadnud enam midagi
​mängult ega päriselt

  1. Too näiteid korduse kasutamise kohta selles luuletuses.
  2. Kuidas on luuletuses mängitud sõnade „päris” ja „mäng” tähendusega?
  3. Mida tahab autor sinu arvates säärase sõnamänguga öelda?
  4. Mida tähendab „ja iga pisar oli lääts / oli suurendusklaas milles koondusid / kõik pärispüssid”?
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo (sündinud 1942) on pärit kuulsast kassetipõlvkonnast — nii kutsutakse kirjanikke, kes 1960. aastatel avaldasid oma esimesed teosed ühises raamatusarjas „Noored autorid”. Kassetipõlv­konda kuuluvad Hando Runnel, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, Mats Traat jpt.

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Kassetipõlvkond

Paul-Eerik Rummot peeti kassetipõlvkonna autorite seas kõige andekamaks ja huvitavamaks. Tema luule mõjus uuendusliku ja värskena, selles leiti nooruse siirust ja energiat.

Paul-Eerik Rummost kujunes kiiresti eesti rahvusluuletaja. Paljud tema luuletused on saanud legendaarseks. Näiteks „Giordano Bruno tuleriidal”, mis jutustab kuulsa 16. sajandi filsoofi ja teisitimõtleja hukkamisest. „Miks ma end ära ei tapa” on aga ilmselt üks lühemaid eestikeelseid luuletusi.

Rummo tuntust suurendas veelgi tema luuletuste viisistamine: filmi „Viimne reliikvia” (1969) laulusõnadest on pärit mitmed rahva seas tuntud ütlused (näiteks „turul me oleme vennad ja õed” ja „ükskord prahvatab vimm”).

Paul-Eerik Rummo on tegutsenud pikki aastaid ka poliitikuna, ta on olnud riigikogu liige, kultuuri- ja haridusminister ning rahvastikuminister. 2005. aastal ilmus tema koondkogu „Kogutud luule”.

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Miks ma end ära ei tapa?

Autor: Paul-Erik Rummo

Ei taha

  1. Mis teeb selle teksti luuletuseks?
  2. See luuletus on väga napisõnaline, proovi võimalikult napilt sõnastada ka selles sisalduv mõte.
Lisää aiheesta
Muut toiminnot