Raamatu­tutvustused

Lennuõnnetuse tagajärjel satub troopilisele ja asustamata ookeanisaarele grupp inglise koolipoisse. Kirjanik keskendub laste ja noorukite käitumisele kriisiolukorras, kus tuleb oma jõududega hakkama saada. Teos vaatleb tähelepanelikult, kuidas käituvad inimesed rühmas, millised suhted võivad seal kujuneda, kes haarab enda kätte juhtohjad, keda hakatakse tõrjuma, kes järgneb liidrile ja kes säilitab kaine mõistuse.

Inglise klassiku Charles Dickensi ühes tuntumas romaanis kirjeldatakse elu 19. sajandi keskpaiga Inglismaal. Vanemateta poisike Oliver Twist peab maast madalast viletsust kannatama. Ta kasvab väikelinna vaestemajas, kuid satub pahuksisse hooldajatage ning ta visatakse sealt välja. Põgenenud Londonisse, satub ta tänavale, kus teda ootab karm elukool.

„Loomade farmis” tegutsevad loomad, kuid tegelikult on kirjanik George Orwell silmas pidanud inimühiskonda, kus valitseb türannia. Romaan annab mõistujutuna edasi seda, kuidas Stalini‑aegset Nõukogude Liitu valitseti. Diktaator Jossif Stailinit kehastab siga Napoleon, kes on võimule saanud tänu propagandale ja suurejoonelistele lubadustele. Sigade revolutsiooniga tahetakse kukutada inimeste ülemvõim ja luua kõigi loomade jaoks võrdsete võimalustega ühiskond. Võimule saanuna ei hooli aga Napoleon enam teiste vajadustest, vaid oma positsiooni hoidmisest.

Romaani tegevuse taustaks on kolmas maailmasõda. Kaose keskel püüab Eemel Toropainen täita vanaisale antud lubadust ja ehitada tema mälestuseks Soome metsade vahele puukirik. Mõistagi ei lähe kõik nii libedalt: ettevõtmine pälvib loodus­kaitsjate, usufanaatikute ja politsei tähelepanu ning takerdub bürokraatia hammasrataste vahele. Romaan on väga humoorikas, aga selle varjus kujutatakse kriitiliselt tänapäeva Soome elu ning ka ajalugu. Kuigi peamine tegevus toimub Soomes, satub mõni tegelane vahete­vahel ka Eestisse, kus käib armutu kolmas maailma­sõda.

Elo-Maria Rootsi noorsooromaani keskmes on presidendi teismeline tütar, kes läheb oma tegelikku isikut varjates elama ühte väikelinna. Tema sihiks on õõnestada kehtivat haridus­süsteemi ja luua selle asemele uus. Ta ei väärtusta praegust kooli, sest seal ei õpetata süsteemis kahtlema ega kriitiliselt mõtlema. See paneb aluse nn varjatud õppekavale, mille järgi omandatakse irratsionaalsuse põhikursus. Vaimude jaam saab romaanis iganenud haridussüsteemi sümboliks. Haaravas loos juhtub palju sellist, mis muudavad nii tegelase mõtte- kui ka tundemaailma.

Raamatu peategelasel, 17-aastasel poisil, on pärast oma ema surma isaga keeruline suhelda. Isa on uppunud töösse ja tal jätkub vaevalt poja jaoks aega. Peale selle tuleb poisil otsida lepitust oma tüdruksõbraga, kellega ta mõtlematult riidu läheb. Probleemide eest põgenemiseks reisib ta Peterburi koos juhusliku tuttavaga, kes aga tutvustab talle narkootikumide maailma. Koju tagasi jõudnud, mässib poiss end veelgi suurematesse muredesse. Raskustest pääsemine on valuline ja keeruline, kuid tõeliselt lähedased inimesed ei keera talle kunagi päriselt selga.

***

aga ükskord algab aega
mil ma tulen mootorsaega
läbi kadrioru pargi
lõikan kada tarvis hargi [---]

Minu katus

Mul pole katust.
Katus sõitis ära.
& raha
kordategemiseks napib. [---]