Peatraumad
Peavigastused on üsna levinud ja võivad olla tõsised, sest kahjustada võib saada peaaju. Peatrauma tekib, kui me lööme oma pea ära või miski läheb tugevalt pea vastu. Peatrauma võib tekkida mitte ainult kukkumise või löömise tagajärjel, vaid ka liiklusõnnetuses.
Ajukolju traumad võivad lõppeda surmaga.
Peatraumade vältimiseks saame ise palju ära teha. Jalgrattaga sõites on oluline kanda kiivrit. Hoiduda tuleb tundmatus kohas vette hüppamisest. Autoga sõites on oluline, et turvavöö oleks kinnitatud ja peatugi õigel kõrgusel.
Peatrauma puhul on alati oht, et järgnevate tundide või päevade jooksul võivad ootamatult tekkida uued sümptomid või ettenägematud tüsistused.
Esmaabi kergema vigastuse korral
Iga peavigastus ei ole veel ajutrauma. Kergemad vigastused tekitavad iiveldust ning kerget uimasust, kuid sümptomid kaovad kiiresti.
Kerge ajutrauma saavad tihtipeale näiteks lapsed, kes pea millegi vastu ära löövad või madalalt kukuvad.
Väiksema vigastuse korral (näiteks muhk) pane kannatanu istuma ja aseta vigastuse kohale külm kompress.
Kui kannatanu ei tunne midagi peale valu, anna talle rahu.
Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Aseta haavale puhas side, surudes otse haavale, kuid mitte kõvasti.
- Muhk –
- Haav –
- Ei tunne valu –
- külm kompress.
- puhas side ja siduda.
- anna kannatanule rahu.
Ajutrauma tunnus – teadvuse kaotus
Tugeva pealöögi või kukkumise korral on tavapärane, et inimene kaotab teadvuse või on väga uimane. Kannatanu ajab segast juttu, võib oksendada või kurta tugevat peavalu.
Esineda võib ka lühiajalist mälukaotust ehk inimene ei mäleta, mis temaga juhtus või mida ta vahetult enne õnnetust tegi.
Ajutrauma esmasteks sümptomiteks on
- iiveldus;
- mälukaotus;
- nägemis- ja tasakaaluhäired;
- teadvusekaotus;
- peavalu;
- uimasus.
Ka silma pupillid võivad olla erineva suurusega, andes märku tugevast peapõrutusest või lausa ajukatastroofist. Peatraumale viitavad ka pealaes olevad muhud, haavad, marrastused.
- vettehüpped
- puugihammustus
- eksamiks valmistumine
- liiklusõnnetus
- löök pähe
- noaga näppu lõikamine
- kukkumine
- konfliktiolukord
Kui oled koos inimesega, kes on peapiirkonda tugeva löögi saanud, siis jää kindlasti mõneks ajaks ta juurde, isegi kui ta väidab end terve olevat.
Jälgi kannatanut – kas tal on tasakaal paigas, küsi temalt küsimusi, kas ta mäletab juhtunut.
Kui kannatanul esineb mäluhäireid, tugevat peavalu, iiveldust, kui kannatanu hakkab oksendama või ta ajab seosetut juttu, kutsuge kohe kiirabi.
Selgitage välja, mis täpselt juhtus kannatanuga – see on oluline info kiirabi jaoks.
Ajutrauma esmaabi – jälgi kannatanut
Peatraumade puhul on väga oluline esmaabi ning kannatanu seisundi hindamine. Tihti pole võimalik peatraumaga kannatanut aidata. Suurimaks abiks on kiirabi kutsumine.
Iga õige tegutsemine võib olla määrava tähtsusega. Peata verejooks peast, hoia kannatanu vajalikus asendis, jälgi tema seisundit kiirabi tulekuni.
Esmaabi
- Peata verejooks.
- Kui ninast tuleb verd, peata see.
- Verejooksu või vedeliku väljumist kõrvast ei tohi takistada.
- Võimalusel tõsta kannatanu pea koos ülakehaga veidi kõrgemale, et väheneks verevool pähe, võrreldes lamava asendiga.
- Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta stabiilsesse küliliasendisse.
- Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, siis aseta kannatanu selili ja alusta elustamist.
- Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu üles (ajuturse oht).
Ninaverejooksu peatamine
- Aseta kannatanu ninajuurele ja kuklale külm mähis.
- Kannatanu kummardagu istudes ettepoole, pea alla, et veri ei valguks neelu.
- Ära elusta vajadusel.
- Ära keera küliliasendisse.
- Ära tõsta jalgu üles.
- Ära tõsta ülakeha kõrgemale.
Miks seda ei tohi teha?
- Verevool väheneb pähe.
- Kael võib olla vigastatud.
- Ajuturse oht.
Kasutatud allikad: Tervishoiu Akadeemia, Naiskodukaitse
