Luku 3.3 (Tehnoloogia)

Mida kujutab endast disainipõhine õpe?

Disainipõhine õpe

Disainipõhist õpet loetakse loovinimeste koolitamisel kõige sobivamaks õpetamismeetodiks. Disainipõhise õppimise põhisisu on õppimine tegevuse kaudu. Selleni jõudmiseks alustavad õpilased oma olemasolevate teadmiste rakendamisega, et luua esialgseid mudeleid. Järgmisena koguvad õpilased õpetajatelt ja kolleegidelt tagasisidet, hindavad seda ning täiustavad mudelit. Seejärel esitlevad õpilased oma lõplikke mudeleid. See protseduur võib toimuda mitu korda, kuni lõplikud mudelid vastavad õpilaste ja õpetajate ootustele.

EMPAATIA RAKENDAMINE → MÄÄRATLEMINE → IDEEDE GENEREERIMINE → PROTOTÜÜBI VALMISTAMINE → KATSETAMINE

Põhikomponendid

  1. Empaatia rakendamine – õpilased keskenduvad kasutaja kogemuste ja motivatsiooni jälgimise, selles osalemise ja selle mõistmise kaudu olukorda, et saada sellest põhjalikum arusaam. Empaatia võimaldab õpilastel jätta kõrvale oma subjektiivsed eelarvamused ning saada objektiivset teavet kasutajate ja nende vajaduste kohta.
  2. Määratlemine – empaatia etapis kasutajatelt saadava tagasiside kogumine, selle põhjalik analüüsimine ning kasutajate küsimuste ja kahtluste väljaselgitamine.
  3. Plaanide koostamine – pärast asjakohase teabe kogumist peavad õpilased probleemid tuvastama ja koostama kasutajate vajadustest lähtuva liigendatud kava.
  4. Prototüübi valmistamine – liigendatud kava järgi valmistavad õpilased plaanikohase prototüübi versiooni 1.0. Sellele protsessile viidatakse kui „0-st 1-ni“.
  5. Katsetamine ja täiustamine – õpilane esitleb mudelit kasutajatele. Õpilased täiustavad mudelit kasutajate tagasiside põhjal. Seda protsessi nimetatakse „1-st N-ini“, sest see nõuab õpilaselt prototüübi optimeerimist, muutmist ja täiustamist kuni oodatud tulemuste saavutamiseni.

Disainipõhisel õppel on kolm põhiosa: probleemide tuvastamine, plaanide koostamine ning katsetamine ja täiustamine.

  1. Esimene põhiosa on selleks, et soodustada õpilaste mõistmist ja arusaamist, mis võimaldab neil sisse elada kasutajate ossa ning välja selgitada võimalikke probleeme ja vajadusi.
  2. Teine põhiosa on edendada õpilaste loovust ja planeerimisoskusi, mis aitavad õpilastel makroskoopilise mõtteviisi alusel mõelda, korraldada ning planeerida.
  3. Kolmas põhitegur on julgustada õpilasi katseid tegema, kasutajatega suhtlema, samuti tegema teistega koostööd. Disainipõhise õppeprotsessi käigus pakume abi ja vahendeid, et soodustada õpilaste aktiivset õpet.

Rakendused

Disainipõhist õpet saab rakendada loovinimeste koolitamisel disaini ja inseneriteaduste vallas, näiteks loovuse kursustel (3D-printimine, lasergraveerimine, CNC-freesimine, elektroonikaseadmete konstrueerimine jne), tootedisaini kursustel, tarkavara programmeerimise kursustel, loodusteaduste ja humanitaarainete kursustel.

Odota