Eesti jõed

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 4 min
  2. Jõe osad, 12 min
  3. Eesti jõed, 20 min
  4. Jõgede tähtsus, 4 min
  5. Kokkuvõte, 5 min

Eelteadmised

Õpilane 

  • on kokku puutunud mõne jõega;
  • oskab nimetada ja kaardil näidata Eesti kõrgustikke. 

Eesmärgid

Õpilane

  • omandab jõega seotud mõisted: jõesäng, lähe, suue, peajõgi, lisajõgi, jõestik;
  • teab Eesti suuremaid jõgesid ja oskab neid kaardil näidata;
  • oskab tuua mõne näite selle kohta, miks on jõed tähtsad.

Seotud materjal

  • ptk 1.1 „Eesti jõed“
  • I osa lk 6–9
  • I osa lk 4–5
  • lk 4

Märksõnad ja meetodid

  • jõgi, jõesäng, lähe, suue, peajõgi, lisajõgi, jõestik
  • arutelu, liikumismäng, õppelaul, animatsioon, laulu kuulamine

Lõiming

2. kl loodusõpetus. Veekogud
​8. kl geograafia. Jõed
​6. kl ajalugu. Vana-Egiptus

Ще на цю тему
Інші дії

1. Sissejuhatus

4

  • Arutelu. Mis vahe on jõel, ojal, kraavil ja kanalil?

Järgmiste tundide jooksul tuleb juttu jõgedest, jõevee päritolust ja jõe osadest. Lisaks tutvume põhjalikumalt nii mõnegi Eesti jõega ja lõpuks korraldame ka matka jõe äärde.

Kõigepealt võiks uurida, mida õpilased üldse jõgede kohta juba varasemast teavad. Täiendage õpilaste vastuseid ja näidake ka fotosid.

Mis eristab jõge järvest?

Vastus. Jões vesi voolab, jõgi on vooluveekogu. Järves on vesi paigal (ehkki pikema aja jooksul see samuti vahetub). Seetõttu on järv seisuveekogu.

Milliseid vooluveekogusid peale jõgede sa tead?

Vastus. Peale jõgede on vooluveekogud veel ojad, kraavid ja kanalid. (Kanalites muidugi alati vesi ei voola, näiteks Anne kanal Tartus on seisva veega.)

Jõgi, oja, kraav ja kanal on vooluveekogud.

Millised neist on looduslikud ja millised on inimeste rajatud?

Vastus. Jõgi ja oja on looduslikud, kraavid ja kanalid on inimeste rajatud.

Mille poolest erinevad oja ja jõgi?

Vastus. Oja ja jõe vaheline piir on suhteliselt tinglik, kuid tavaliselt on oja lühem, madalam ja kitsam kui jõgi.

Mille poolest erinevad kraav ja kanal?

Vastus. Ka kraavi ja kanali vahe seisneb peamiselt nende suuruses. Kraav on tavaliselt väiksem ja kitsam kui kanal. Kraave rajatakse põhiliselt kuivendamiseks. Paljud kraavid on veega täitunud ainult suurema vee ajal (kevadel ja sügisel). Kanaleid rajatakse kuivendamiseks, aga ka ühendamiseks või vee juhtimiseks ühest veekogust teise.

Kes teab, mis on vallikraav?

Vastuseks vaadake slaideri viimast fotot.

Jões vesi voolab, jõgi on looduslik vooluveekogu.
Oja on samuti looduslik vooluveekogu. Tavaliselt on see lühem, madalam ja kitsam kui jõgi.
Kraavid on inimeste rajatud. Vesi neis enamasti voolab. Inimese rajatud vooluveekogud on sageli palju sirgemad kui looduslikud veekogud.
Kanal võib olla rajatud selleks, et ühendada kaht veekogu. Pildil olev kanal ühendab Vaskjala veehoidlat Ülemiste järvega Tallinnas.
Vallikraav on sügav kraav mingi ehitise või linna ümber. See võib olla veega täidetud. Vallikraave rajati kunagi kaitseks vaenlase kallaletungide eest. Pildil on vallikraav Kuressaare linnuse ümber.
Ще на цю тему
Інші дії

2. Jõe osad

12

  • Jõega seotud mõistetega tutvumine (lähe, suue, peajõgi, lisajõgi, jõestik)
  • Kuidas eristada parem- ja vasakkallast ning parem- ja vasakpoolset lisajõge?
  • Jõgi voolab jõesängis.
  • TV lk 4 ül 1 ja 2 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Mõisted“ ja Opiqu TV lk 4 ül 1)

Joonistage tahvlile jõgi, mis suubub järve või merre. Lisage sellele üks parempoolne ja üks vasakpoolne lisajõgi. Võite joonistamise asemel kuvada ka hoopis ilma kirjadeta jõe joonise.

Seejärel arutage õpilastega, mida tähendavad järgmised mõisted: lähe, suue, peajõgi, lisajõgi, jõestik. Vajaduse korral selgitage mõisteid. Kus need jõe osad joonisel asuvad? Kui joonistate tahvlile, laske õpilastel jõe osad tähistada.

Jõe joonis ilma kirjadeta
Joonis koos jõe osade nimetustega
  • Lähe on koht, kust jõgi saab alguse. Jõgi võib alata väikese ojana allikast, aga see võib alguse saada ka soost või järvest. (Joonisel on lähe pildi ülemises otsas. Pole päris täpselt näha, kust see jõgi algab.)
  • Suue on koht, kus jõgi ühineb suurema jõega või jõuab järve või merre. Suue on jõe lõpp. (Joonisel on suue jõe alumises osas.) Kuna suudmealal on vool aeglane, võivad settivast mudast ja liivast tekkida saarekesed, mille vahel jõesäng mitmeks hargneb. Sellist mitme haruga jõesuuet nimetatakse deltaks.
  • Peajõgi on jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Peajõgi on pikk ja veerohke. (Joonisel on peajõgi keskel.)
  • Lisajõed on väiksemad jõed, mis suubuvad peajõkke ja toovad sinna vett juurde. Nii muudavad nad peajõge veerohkemaks ja laiemaks. Kui kujutled, et seisad üle jõe kulgeval sillal ja vaatad allavoolu, jäävad paremat kätt parempoolsed lisajõed ja vasakut kätt vasakpoolsed lisajõed. (Joonisel on üks vasakpoolne ja üks parempoolne lisajõgi.) Samal põhimõttel saame rääkida, et miski asub jõe paremkaldal või vasakkaldal.
  • Jõestik on peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega. (Joonisel on seega näha jõestik.)
Pedja jõgi saab alguse Simuna allikast ehk Katkuallikast. Simuna allikas on Pedja jõe lähe.
Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest. Pildil on näha Emajõe lähe.
Suue on koht, kus jõgi suubub suuremasse veekogusse (teise jõkke, järve, merre).
Emajõgi suubub Peipsi järve mitme haruna. Sellist harulist jõesuuet nimetatakse deltaks.

Jõgi voolab orus, mille ta on endale pika aja jooksul kulutanud. Oru sügavamas osas lookleb pikk ja kitsas jõesäng, see ongi jõe voolutee. Jõgi voolab kõrgemalt madalamale. Paljud meie jõed saavad alguse kõrgustikelt.

Kui olete kõik jõe osad üle vaadanud, kuulake kordamiseks õppelaulu jõe osadest.

Millised on jõe osad? Kuulake õppelaulu ja jätke meelde.
Jõgi voolab laia oru põhjas pikas ja kitsas jõesängis.
Leidke fotolt jõesäng. Püüdke ka näidata, kus kulgeb org.

TV ülesanded

Lahendage lk 4 ül 1 ja 2 (ptk 1.1 ÜK „Mõisted“ ja lk 4 ül 1).

TV lk 4 ül 1

Vastus

  • peajõgi – suur jõgi, millesse suubuvad lisajõed
  • lisajõgi – jõgi, mis suubub suuremasse jõkke
  • jõe lähe – jõe algus
  • jõesäng – oru sügavaim osa, milles voolab jõgi
  • suue – jõe lõpp

TV lk 4 ül 2

Opiqu TV lk 4 ül 1

TV lk 4 ül 2 (Opiqu TV lk 4 ül 1) vastus
Ülesannete tähistus e-tunni konspektis

Kui kasutate tavalist töövihikut, jälgige konspektis oranžiga viiteid (nt lk 1 ül 1). 

Tumesinisega viide suunab ülesannet lahendama digiõpikus (nt ptk 1.1 ül 1). ÜK viitab digiõpiku peatüki ülesannete kogule ja sellele järgneb ülesande pealkiri (nt ptk 1.1 ÜK „Mõisted“). Kõiki töövihiku ülesandeid digiõpikust ei leia.

Kui teie õpilased lahendavad ülesandeid digiõpikus ja kasutate lisaks Opiqu töövihikut, jälgige ka helesinisega viiteid (nt lk 1 ül 1). Opiqu töövihiku kohta lugege rohkem komplekti tutvustusest. 

Ще на цю тему
Інші дії

3. Eesti jõed

20

  • Liikumismäng. Jõgede nimed
  • Eestis on kümmekond üle 100 km pikkust jõge.
  • Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi ja veerohkeim on Narva jõgi.
  • Küsimustele vastamine Eesti jõgede kaardi põhjal
  • Töö jõgede pikkuste ja vooluhulkade diagrammiga
  • TV lk 4–5 ül 3–5 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Kolm jõge“ ja „Ristsõna“ ning Opiqu TV lk 4 ül 2)
  • Lisaülesanne. Milliseid jõgesid ületad?

Liikumismäng. Jõgede nimed

Õpetaja kuvab seinale jõgede nimesid ning kui tegemist on Eesti jõega, hüppavad õpilased õhku. Kui tegemist ei ole Eesti jõega, siis sirutavad õpilased käed varvaste poole. Võimalik on ka see, et mõlemad vastusevariandid on õiged.

Emajõgi

Vastus. Emajõgi on Eesti üks tuntumaid jõgesid. See voolab Võrtsjärvest Peipsi järve.

Pedja jõgi

Vastus. Pedja jõgi on samuti üsna tuntud Eesti jõgi. See algab Pandivere kõrgustikult ja viib oma vee Emajõkke.

Isajõgi

Vastus. Isajõge meil Eestis ei ole.

Kasari jõgi

Vastus. Kasari jõgi voolab Läänemaal.

Niilus

Vastus. Niilus on küll kuulus jõgi, aga voolab hoopis Aafrikas.

Doonau

Vastus. Doonau voolab läbi paljude Lõuna-Euroopa riikide, Eestisse see ei ulatu.

Koiva jõgi

Vastus. Koiva jõgi voolab küll suuremas osas Lätimaal, kuid on mingis ulatuses ka Eesti-Läti piirijõeks.

Piusa jõgi

Vastus. Piusa jõgi voolab Kagu-Eestis, aga ulatub ka Venemaa territooriumile.

Gauja jõgi

Vastus. Gauja on tegelikult Koiva jõe lätikeelne nimetus.

Pirita jõgi

Vastus. Pirita jõgi asub Põhja-Eestis.

Eesti suuremad jõed

Eestis on kokku mitu tuhat jõge, kuid enamasti on need lühikesed. Vaid kümmekond jõge on üle 100 km pikad. (Võrdluseks: maailma pikim jõgi Niilus on 6650 km pikk.) Eesti kõige pikem jõgi on Otepää kõrgustikult algav ja Lämmijärve suubuv Võhandu jõgi. Pikad on veel ka Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige laiem ja veerikkam on Eesti ja Venemaa piiril voolav Narva jõgi. Tuntud suur jõgi on ka Emajõgi, mis saab alguse Võrtsjärvest ja suubub Peipsi järve.

Igal kevadel toimub Võhandu maraton, kus sõidetakse erinevate veesõidukitega 100 km mööda jõge. Võhandu jõgi saab alguse Otepää kõrgustikult ja suubub Lämmijärve.
Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult, voolab oma teel läbi Pärnu linna ja suubub Pärnu lahte (Läänemerre).
Põltsamaa jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult ja suubub Pedja jõkke. Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe ääres.
Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi. Kevadise lumesulamise ajal võib vett olla jões eriti palju. Narva jõgi saab alguse Peipsi järvest ja suubub Soome lahte (Läänemerre).
Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu linna ja suubub Peipsi järve.

Uurige nüüd Eesti jõgede kaarti ja leidke sellelt mainitud jõed. Juhtige õpilaste tähelepanu ka pruunidele aladele kaardil. Need on kõrgustikud. Võite meeldetuletuseks kõrvutada kaarti õpiku sisekaanel oleva Eesti looduskaardiga (üks pinginaaber teeb lahti selle ja teisel on lahti jõgede kaart), kust leiate ka kõrgustike nimed. Nagu öeldud, voolab jõgi kõrgemalt madalamale ja paljud meie jõed saavad alguse kõrgustikelt, see selgub ka kaarti vaadates. Uurige, milliste jõgede lähted asuvad Otepää, millised Haanja ja millised Pandivere kõrgustikul.

Eesti suuremate jõgede kaart

Seejärel vastake lk 8 kaardi all olevatele küsimustele. Leiate need ka siit slaiderist. Digiõpikus on samadest küsimustest koostatud ülesanded (ptk 1.1 ül 3a–3d).

Leia kaardilt kolm jõge, millel on rohkelt suuri lisajõgesid. Mis veekogudesse need suubuvad?

Võimalik vastus. Kolm jõge, millel on palju suuri lisajõgesid, on Pärnu, Kasari ja Emajõgi. Pärnu ja Kasari jõgi suubuvad Läänemerre, Emajõgi Peipsi järve.

Leia kaardilt Eesti pikim jõgi. Mis veekogus on selle suue?

Vastus. Võhandu jõe suue on Lämmijärves.

Mis jõgi viib Eesti kaguosa jõgede vee lõpuks Soome lahte?

Vastus. Narva jõgi. Seda küsimust võib olla raskem läbi hammustada. Uurige koos õpilastega kaardilt, mida on mõeldud. Kagu-Eesti jõed suubuvad Peipsi järve (või Lämmijärve või Pihkva järve, need on omavahel ühendatud), aga Peipsist viib vee Läänemerre Narva jõgi.

Uuri Soome lahte suubuvate jõgede kuju ja pikkust. Mille poolest need erinevad Liivi lahte ja Väinamerre suubuvatest jõgedest?

Vastus. Soome lahte suubuvad jõed on tunduvalt lühemad, üsna sirged ja väheste lisajõgedega. Lähemalt tuleb Eesti eri piirkondade jõgedest juttu paari tunni pärast.

Uurige diagrammi, millele on kantud mainitud jõgede pikkused ja vooluhulgad. Selgitage õpilastele, kuidas seda diagrammi lugeda ja mida on sellel kujutatud. Sinine tulp kujutab jõe pikkust lähtest suudmeni. Roheline tulp kujutab vooluhulka, st kui palju vett läbib jõe ristlõiget igas sekundis. Piisab, kui mõista, et mida suurem on vooluhulk, seda rohkem vett jões voolab. Uurige, milline jõgi diagrammil olevatest on kõige pikem, milline kõige lühem. Millise jõe vooluhulk on kõige suurem, millise oma kõige väiksem? Kui suured on erinevused?

Eesti suuremate jõgede pikkuste ja vooluhulkadega diagramm

TV ülesanded

Lahendage lk 4–5 ül 3–5 (ptk 1.1 ÜK „Kolm jõge“ ja „Ristsõna“ ning lk 4 ül 2).

TV lk 4 ül 3

TV lk 4 ül 3 vastus

TV lk 5 ül 4

Opiqu TV lk 4 ül 2

Kontrollige jõgede asukohti õpikus olevalt kaardilt või kuvage eespool olnud jõgede kaart seinale.

TV lk 5 ül 5

TV lk 5 ül 5 vastus
Suur Eesti kontuurkaart TV keskel

Kui tahate, et õpilased kontuurkaardi täitmist rohkem harjutaksid, leiate selleks töövihiku keskelt suure Eesti kaardi üle kahe lehe. Võite näiteks anda ülesande kodus igaks tunniks paar jõge ja hiljem paar järve peale kanda või siis anda enne kontrolltööd kordamiseks nimekirja jõgedest-järvedest, mida kaardile kanda. Soovi korral saate sellele kaardile kanda ka muid õppimist-kordamist vajavaid objekte, nt kõrgustikke, madalikke, linnu vmt.

Lisaülesanne. Milliseid jõgesid ületad?

Soovi korral võib anda õpilastele pinginaabriga kahe peale ülesandeks uurida Eesti atlasest, milliseid jõgesid ületatakse, kui sõidetakse näiteks Tartust Tallinna, Viljandist Tartusse või Pärnust Haapsallu. Uurida võiks ennekõike oma kodukohast lähtuvaid marsruute.

Milliseid jõgesid ületate, kui sõidate ... ?

Ще на цю тему
Інші дії

4. Jõgede tähtsus

4

  • Arutelu. Miks on jõed inimestele ja ülejäänud loodusele tähtsad?
  • Lisaülesanne. Maailma suurimad jõed

Miks on jõed olulised?

Arutage õpilastega, miks on jõed inimestele ja ülejäänud loodusele olulised. Mida lapsed pakuvad? Siin on mõned vastused, loomulikult võib neid veelgi olla.

  • Jõgi annab meile toitu (nt kala).
  • Jõest saab joogivett (Eestis saab joogivee jõest Narva linn).
  • Magedat vett on vaja toiduvilja ja koduloomade kasvatamiseks ning tööstuses paljude kaupade tootmiseks.
  • Ülespaisutatud jõeosadele ehitatakse elektrijaamu. Nii on võimalik elektrit toota.
  • Suurtel jõgedel veavad laevad inimesi ja kaupa tuhandete kilomeetrite kaugusele. Veeteid pidi on transportida odavam kui maanteid pidi.
  • Jõgede ääres saab ka puhata, ujumas ja matkamas käia. Jõgedel käiakse ka paadi, kanuu või teiste veesõidukitega matkamas.
  • Jõed on elupaik paljudele looma- ja taimeliikidele, alustades imetillukestest üherakulistest vetikatest kuni imetajate, nt koprani. Sellest, milline elukeskkond on jõgi ja millised liigid Eesti jõgedes elavad, tuleb lähemalt juttu hiljem (alates ptk 7).

Lisaülesanne. Maailma suurimad jõed

Kui teil jääb aega, võite lähemalt tutvuda ka maailma pikima ja veerohkeima jõega. Võite seda ülesannet teha ka ükskõik millise jõgesid puudutava tunni jooksul.

Ülesande jaoks on õpilastel vaja maailma atlast ja internetti. Õpilased võiksid ülesannet lahendada paaris. Võite lasta õpilastel lisaks internetist otsida neist jõgedest ka huvitavaid fotosid.

Maailma pikim jõgi on Niilus.
Maailma veerohkeim jõgi on Amazonas.

Leia maailma pikim ja veerohkeim jõgi.

  • Mis mandritel need voolavad?
  • Kus on nende lähe?
  • Mis veekokku need suubuvad?
  • Võrdle nende lisajõgede hulka.
  • Võrdle nende suudmealasid.

Vastused

  • Maailma pikim jõgi on Niilus (6650 km, võrdluseks: Võhandu jõe pikkus on 165 m). See voolab Aafrika mandril ja suubub Vahemerre.
  • Maailma veerohkeim on Amazonase jõgi. See voolab Lõuna-Ameerika mandril ja suubub Atlandi ookeani.
  • Amazonasel on palju lisajõgesid, Niilusel on neid vähe. Mõlemad jõed hargnevad suudmes, neil on deltad.
Ще на цю тему
Інші дії

5. Kokkuvõte

5

  • Jaan Tätte „Ojalaulu” kuulamine ja arutelu

Lõpetuseks kuulake Jaan Tätte „Ojalaulu”. Pärast võib laulusõnade üle arutleda.

Jaan Tätte „Ojalaul”

Mõtle loo refräänile. Kuidas jõuab jões voolav vesi tagasi ojja?

Iga vesi jõuab ükskord jõkke,
ta selleks ületab kõik tõkked.
Kuid varsti ojja tahab tagasi,
ta oma koju tahab tagasi.

Siinkohal tasub meelde tuletada algklassides õpitud veeringet. Jões voolav vesi jõuab järve või merre, aga kas seal või kuskil mujal oma tee peal see aurustub, kerkib veeauruna kõrgele taevasse, kus sellest tekivad pilved. Pilvedest sajab vesi uuesti maapinnale ja võib mitmel moel jõuda tagasi ojja. Vihm võib oja kohal alla sadada või võib vesi mööda maapinda ojja voolata. Alla sadanud vesi võib aga ka imbuda sügavale maa sisse, kus sellest saab põhjavesi, mis jõuab kord jälle allikana maa peale. Allikast aga võib alguse saada oja. Pikemalt tuleb veeringest juttu hiljem (ptk 21).

Jäta meelde!

  • Jõgi on looduslik vooluveekogu.
  • Jõe algus on lähe ning lõpp on suue.
  • Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõestiku.
  • Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi.
  • Eesti veerohkeim jõgi on Narva jõgi.
  • Inimesed kasutavad jõgesid paljudel eri otstarvetel.
Ще на цю тему
Інші дії

Lisamaterjal

Lisalugemine õpilasele

Lisalugemine kuulsate jõgede kohta maailmas. Maailma tähtsaid veekogusid saab uurida ka lk 24–25 kaardilt. (Töölehe vastused.)

Ще на цю тему
Інші дії

Tunni kirjeldus

Õ ptk 1. Eesti jõed. Jõe osad, jõed Eesti kaardil, jõgede tähtsus

Harjutamine: TV lk 4–5 ül 1–5 või Opiqu TV lk 4 ül 1–2 (jõega seotud mõisted, jõe joonistamine, kolm jõge, kontuurkaardi täitmine, ristsõna) või ülesanded digiõpikus

Kuidas tunni kirjeldust Stuudiumisse või eKooli kopeerida? Tehke aktiivseks (märkige) mõlemal real olev tekst, siis saate selle kopeerida.

Ще на цю тему
Інші дії