Tegevusaeg

Millal sündmused toimuvad?

Iga loo tegevus toimub mingil ajal. Näiteks hommikul või õhtul, suvel või talvel, jõuluõhtul või keset matemaatikatundi, nõukogude ajal, kiviajal või aastal 3325.

Vahel aga on tegevusaeg ebamäärane või pole see isegi tähtis. Näiteks muinasjutu „Koer ja koiott“ tegevus võiks toimuda ükskõik millal. Me ei tea, kas see lugu juhtus tänapäeval või kaua aega tagasi. Küll aga selgub, et tegevus toimub üsna pika aja vältel (koera vanaduspõlve jooksul).

1. Tegevusaeg loetud lugudes

Tuletage klassis meelde raamatuid, jutte või luuletusi, mille …

tegevusaeg on suvi;
tegevusaeg on pikk (aastaajad vahelduvad);
tegevusaeg on lühike (üks päev kuni üks nädal);
tegevusajas on paus (näiteks lugu jätkub, kui keegi on saanud palju vanemaks);
tegevus toimub tänapäeval (nii et teose eluolu ja asjad on teile äratuntavad);
tegevus toimub maailmas, mis pole tänapäevane;
tegevus võiks toimuda enam-vähem igal ajal.

Lugu lugedes võime proovida otsida vastust ajaga seotud küsimustele.

Millal tegevus toimub? (Mis aastaajal, mis päevaajal, kas tänapäeval või vanasti jne.)
Kui kaua tegevus kestab?
Kas sündmuste vahele jääb mõni pikem paus?
Kas kõik tegelased elavad ühel ja samal ajal?
Kas tegelased jutustavad, kuulevad või loevad vahepeal mingit teist lugu, mis räägib palju varasemast ajast?

Vahel saame vastuse ühele küsimusele, vahel mõnele teisele. Vastus nendele küsimustele ongi teose tegevusaeg.

Lisää aiheesta

Kuidas tegevusaja teada saab?

Enamasti jutustatakse lugusid mineviku vormis, isegi siis, kui tegevus toimub praegu või hoopis tulevikus. Sellepärast ei saa tegusõna vormide järgi otsustada, mis on tegevusaeg. Kui autor otse ei ütle, et sündmused toimusid ühel õhtul, talveööl, 1918. aasta novembris või 2532. aasta alguses, tuleb otsida muid märke.

Mõnikord saame tegevusaja välja lugeda sellest, kuidas räägitakse loodusest või inimese päevarütmist. Kui loos on kirjas näiteks, et päike vajus puulatvade taha ja taevasse tõusis suur kollane kuu, on selge, et tegu on ööga. Kui aga öeldakse, et kodudes vajutati äratuskell kinni ja liiklusmüra tänaval aina kasvas, võib arvata, et tegu on argipäeva hommikuga.

Tegevusajale saab jälile ka nii, et jälgime, milliseid igapäevaelu esemeid, nimesid, nähtusi jms jutus ette tuleb. Kui tegelased kasutavad meile tuttavaid nutiseadmeid, siis on selge, et tegevus toimub tänapäeval. Kui tipitakse kirjutusmasinal või kui paistab, et suur osa tegelasi ei oskagi kirjutada, siis on tegevusaeg lähemas või kaugemas minevikus. Kui inimeste asemel vahetavad mõtteid tehisarud, võib see tähendada, et sündmused toimuvad tulevikus. Mõnes fantaasia- või muinasjutus (nt „Trummilinn“ või „Koer ja koiott“) toimuvad sündmused aga päris oma ajas, mis polegi paigutatav meie maailma ajajoonele.

Lisää aiheesta

Küsimusi ja ülesandeid

Trummilinnas koitis uus päev.

Kõrgel künka otsas asuva väikelinna elanikud nautisid veel viimaseid uneraasukesi, mõni alles norskas täiest väest.

Täpipealt kell kuus, kui esimesed koidukiired üle katuste valgusid, hakkas järsku kostma põrgulärmi: aknad löödi pärani lahti ja rõdudele ilmusid linnaelanikud, silmad unepaistes.

Seejärel – nii nagu igal hommikul – rullus üle linnakese trummipõrin.

Kätte oli jõudnud õhtu ja linnapea Tamburone vaatas parasjagu laste seltsis naljafilmi, et saaks enne magamaminekut korraliku kõhutäie naerda. Sama tegid teisedki linnaelanikud.

Juba oli kuu hakanud pilve tagant välja piiluma. Tänavatel ei liikunud enam ainsatki hingelist.

Pimeduse varjus hiilisid linna vaenlased ja kiskusid esimese asjana linnaväravalt alla sildi, kus hiigelsuure trummi all tervitas tulijaid kiri „Tere tulemast Trummilinna!“.

Bianca Maria Tricarico, „Trummilinn“

3. Tegevuskoht pildil ja loos

Oletame, et need pildid on mingite juttude illustratsioonid. Proovi iga pildi järgi öelda, millal loo tegevus toimub. Kui võimalik, kirjelda, mis juhtus loos enne pildil kujutatud olukorda ja mis võiks juhtuda edasi.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

Loe läbi järgnev tekstilõik ning tee kindlaks tegevusaeg: aastaaeg, nädalapäev, umbkaudne kellaaeg. Märgi kõik kohad, mis tegevusajale osutavad.

Ma leidsin ta garaažist pühapäeva pärastlõunal. See oli päev pärast Falconeri tänavale kolimist. Talv oli lõppemas. Ema oli öelnud, et me kolime sisse parajasti kevade tulekuks. Seal polnud kedagi teist. Üksnes mina.

David Almond, „Skellig“