Peatükk 1.1 (Ühiskond 5.kl)

Mitme­kultuuriline Eesti

  • Mis on kultuur?
  • Mida tähendab mitmekultuurilisus?

Mis on kultuur?

Sõna „kultuur” tähendab igasugust inimtegevust. Kõik inimese loodu on kultuur. Kultuuri võib jagada materiaalseks ja vaimseks. Materiaalne kultuur on valdavalt inimese tehtud, näiteks leib. Vaimne kultuur seevastu valmib meie mõtetes, näiteks laul või luuletus leivast. Igal rahval on oma kultuur. Teiste rahvaste leib on teistsugune kui meie rukkileib. Ka nende laulud ja luuletused leivast on teistsugused.

Sõna „kultuur” tuleneb ladinakeelsest sõnast cultura, mis tähendab hoolitsemist, viljelemist, harimist
      • video Youtube'is
      • tank
      • rahvarõivad
      • Piibel
      • linnavalitsuse hoone
      • pulmakombed
      • romaan
      • näpuvurr

      Mitmekultuuriline ühiskond

      Mitmekultuuriline ühiskond on selline, kus elavad kõrvuti erinevad rahvad. Need rahvad suhtlevad omavahel ja seeläbi mõjutavad ning rikastavad üksteise kultuuri. Enamikus maailma riikides on see nii.

      Eestlaste keskel on läbi aegade elanud mitmeid rahvaid, näiteks rootslased, juudid, sakslased, venelased. Ka tänapäeval elab Eestis palju rahvusi, kõige rohkem venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi ja soomlasi. Nad kõik on rahvusvähemused, sest nad elavad väljaspool oma riiki ja on Eestisse erinevatel põhjustel sisse rännanud.

      • Tuleta meelde, mis vahe on rahval ja rahvusel. Too näiteid.
      Alatskivi lossi eeskujuks on Balmorali loss. Milliseid sarnaseid elemente oskad välja tuua? Alatskivi loss Tartumaal
      Balmorali loss Šotimaal

      Eri kultuuride mõjutused

      Eesti rahvuskööki on mõjutanud mitmed kultuurid, eriti saksa ja vene. Näiteks on borš ja uhhaa (ehk kalasupp) pärit vene ning hapukapsad (sks k Sauerkraut) ja verivorstid (sks k Blutwurst) tõenäoliselt saksa kultuurist.

      Paljud eestikeelsed sõnad on laenatud teistest keeltest. Eesti keelt on tugevasti mõjutanud peale saksa keele ka vene, rootsi, soome jt keeled.

      • köök – koke või köke (alamsaksa k)
      • pipar – pipar (vanarootsi k)
      • kapsas – kapusta (vene k)
      • sangar – sankari (soome k)
      • Too näiteid erinevate valdkondade, näiteks muusika, kokakunsti, riietumise kohta, kus teised rahvad on eesti kultuuri mõjutanud.

      jõulud – 

      nädal – 

      näkk – 

      kool – 

      pirn – 

      redel – 

      tubli – 

      kõuts – 

      aare – 

      vutt – 

      manguma – 

      vorst – 

      Penar (baltisaksa murre) – 

      sepikki (soome k) – 

      vorstik (Peipsi vene murre) – 

      maia (eestirootsi murre) – 

      lavastaa (soome k) – 

      õigi (liivi k) – 

      Mitmekultuurilised inimesed

      Peale mitmekultuuriliste ühiskondade on ka mitmekultuurilisi inimesi. Mõnel inimesel on erinevast rahvusest vanemad. Eestis elab ja töötab eri rahvusest inimesi, kes pole siin küll sündinud, kuid mõjutavad suuresti Eesti kultuuri edendamist. Ka teistest rahvustest (eesti juurtega) inimesed mujal maailmas osalevad aktiivselt Eesti kultuuri arendamises.

      Tõenäoliselt muutub Eesti ühiskond tulevikus veelgi mitmekultuurilisemaks. Inimesed, kes siia võivad elama asuda, on meist ilmselt väga erinevad. Nende kultuur, tavad, kombed ja väärtushinnangud võivad olla meile võõrad. Me mõistame neid paremini, kui õpime tundma nende kultuuri, kombeid ja tavasid.

      Baltisaksa maadeavastaja ja geoloog Eduard von Toll (1858–1902). Tema auks on Põhja-Jäämeres mitmele looduslikule objektile (väin, laht, mäed jt) pandud Tolli nimi
      Vene kirjandusteadlane Sergei Issakov (snd 1931). Mitmete uurimuste ja õpikute autor, silmapaistev eesti ja vene kirjanduse ning kultuuri asjatundja
      Juudi päritolu kultuuriajaloolane David Vseviov (snd 1949). Ta on kirjutanud Venemaa ajaloost raamatuid ja teeb populaarseid raadiosaateid
      Soome-Eesti kirjanik Sofi Oksanen (snd 1977) on sündinud Soomes, kuid tema ema on eestlanna. Kirjanik on saanud kuulsaks romaanidega, mis põhinevad Eesti ainesel. Ta on saanud oma loomingu eest nii Soome kui ka rahvusvahelisi kirjandusauhindu. Tema kuulsaim teos on „Puhastus”
      Sakslane Mikko Fritze (snd 1963) juhtis Tallinna Saksa Kultuuriinstituuti ja projekti „Kultuuripealinn Tallinn 2011”. Ta on edendanud Eesti-Saksa kultuurisuhteid
      • Nimeta veel teistest rahvustest kultuuritegelasi Eestis või Eestist pärit kultuuritegelasi mujal maailmas.
      • Arutlege, kas ja kuidas muudavad erinevast rahvusest inimesed meie kultuurielu põnevamaks.
      • Mis sa arvad, kas inimene, kes on teistele kultuuridele ja uutele kogemustele avatud, on millegi poolest rikkam? Põhjenda.

      Rahvusvaheline "Kevade"

      Mõelge, eestlaste peaaegu et püha raamatu toob lavale Eestis sündinud vene rahvusest koreograaf ja balletitantsija Ruslan Stepanov. Meie kõigi kujutluses mõtlikku ja unistavat Arnot tantsib tõmmu ja temperamentne jaapanlane Takuya Sumitomo ning tujukat Teelet habras inglanna Hayley Blackburn. Kaasa teeb kogu Vanemuise teatri balletitrupp, kus tantsijaid on rohkem kui kümnest rahvusest. Ja kõik nad hakkavad omal kombel ning oma sünnimaa kogemusele tuginedes mõtestama seda eestlaste rahvuslikke jooni imeliselt tabanud kirjandusteost. [---] Eesti kultuuris ei pea ju olema üks ja ainus „Kevade”, neid võib olla mitu erisugust, pilt saab kindlasti kirjum ja põnevam.

      Tambet Kaugema. Õpetajate Leht, 30.01.2009

      Vanemuise teatris tuli 2009. aastal lavale ballett „Kevade”, kus osalesid erinevast rahvusest tantsijad. Arno Tali rollis oli näiteks jaapanlane Takuya Sumitomo

      Ma tean, et...

      • Kultuuri võib jagada materiaalseks ja vaimseks.
      • Igal rahvusel on talle ainuomane kultuur.
      • Eesti on mitmekultuuriline maa, kus elavad erinevast rahvusest ja kultuuridest pärit inimesed.
      • Inimene, kes osaleb teiste rahvuste kultuuris, saab ka oma kultuuri tuua midagi uut ja väärtuslikku.
      Palun oota