Moraal ja tavad

  • Kas on olemas õige ja vale käitumine?
  • Millest see sõltub?

Mis on õige ja mis on vale?

Sõna „moraal” tuleb ladinakeelsest sõnast moralis, mis tähendab kommetesse puutuvat, kõlbelist.

Omavahelises suhtluses peavad inimesed kinni teatud reeglitest. Neid reegleid nimetatakse moraaliks ja tavadeks.

Moraal tegeleb küsimustega, milline käitumine on õige ja milline on vale. Loetelu sellest, mida peetakse õigeks ja mida vääraks, nimetatakse moraalinormideks või moraalikoodeksiks.

Moraalinormid on kõigile mõeldud, st need kehtivad igas kultuuris. Peaaegu kõikide rahvaste juures peetakse vääraks tapmist, varastamist, petmist, valetamist, nõrgemate hättajätmist ja abitute kuritarvitamist. On olemas nn kuldne reegel, mis ütleb: „Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks”. Osast moraalinormidest on saanud seadused.

  • Miks peavad ühiskonnas olema seadused?

Sipelgas ja tuvi

Kord läks sipelgas oja kaldale jooma. Tuli laine ja paiskas sipelga vette. Seal lendas tuvi, oksake noka vahel, nägi sipelgat uppumas ja viskas talle oksakese ojasse. Sipelgas ronis oksale ja pääses niiviisi surmast. Seal aga varitses jahimees tuvi, ta tahtis juba oma võrku linnule peale visata. Sipelgas ronis jahimehe juurde ja hammustas teda jalast. Jahimees võpatas ja pillas võrgu maha. Tuvi lehvitas tiibu ja lendas minema.

Lev Tolstoi valm, tõlkinud Hardi Tiidus

Sipelgas ja tuvi
  • Kuidas on kuldne reegel sipelga ja tuvi looga seotud?
  • Too näiteid olukordadest, kus saaksid kuldse reegli järgi käituda.

Tavad

Moraalinormid kehtivad peaaegu kõigi rahvaste juures, kuid tavad võivad erinevates maades ja eri aegadel isesugused olla. Tavad on seotud kultuuriga.

Tava on teatud käitumisviis mingis olukorras. Näiteks on Eesti koolides tavaks, et õpilased tõusevad tunni alguses õpetajat tervitades püsti. Tava ehk komme on ka teretamine ja see, kui mees laseb naise esimesena uksest sisse.

Viisakas inimene peab tavadest kinni, nt me teietame võõraid inimesi. Ebaviisakas inimene teab, kuidas käituda, kuid ei käitu sihilikult nii. Mõnikord me aga ei käitu viisakalt, sest me ei tea, kuidas käituda kenasti. Võõras kultuuris on paljud tavad meile võõrad ja me võime kergesti kohalike kommete vastu eksida. Ka noortel võivad omavahel suhtlemisel olla teistsugused tavad kui vanematel inimestel. Samuti võivad tavad aja jooksul muutuda.

Jaapanis kannavad paljud inimesed tänaval näomaski. Kui inimene on külmetunud ega taha nakatada teisi, kannab ta maski. Avalikus kohas nuuskamine on ebaviisakas
Maailma rahvastel on väga erinevaid tervitamise viise. Enamik rahvaid suruvad tervituseks kätt. Lõunapoolsed rahvad suudlevad ka tervituseks põsele. Paljudel Aasia rahvastel on tavaks peopesad rinna kõrgusel kokku panna ja kummardada. On ka rahvaid, kes hõõruvad tervituseks ninasid kokku, nt maoorid Uus-Meremaal
  • teatud reeglid inimeste omavaheliseks suhtlemiseks.
  • sobivad viisid mingites olukordades käitumiseks.
  • peaaegu kõikides kultuurides väga sarnased.
  • erinevate rahvaste juures isesugused.
  • ajas muutumatud.
  • Kirjelda, milline käitumine on viisakas, milline ebaviisakas.
  • Kuidas tervitavad noored üksteist? Aga vanemad inimesed?
  • Milliseid tervitusviise sa tead? Näidake neid klassis üksteisele ette.
  • Nimeta veel tavasid, mis iseloomustavad mõnda rahvust.

Ma tean, et...

  • Inimestevahelisi suhteid juhivad moraalinormid ja tavad. Moraalinormid on kehtinud läbi aegade kõikides maades. Erinevatel rahvastel on erinevad tavad. Ka ühiskonna sees võivad olla erinevad kombed, näiteks noorte käitumine võib erineda vanemate inimeste omast.