Peatükk 1.1 (Geograafia 8. kl)

Ilm ja kliima. Kliimat kujundavad tegurid

Atmosfäär ehk õhkkond

Maad ümbritsevad erineva koostise ja omadus­tega õhu kihid ehk atmosfäär ehk õhk­kond (joonis 1.1.1). Kõige alumine õhu­kiht ehk troposfäär ulatub pooluste kohal umbes 8 km, ekvaatori kohal kuni 20 km kõrguseni. Seal kujuneb ilm, mis on atmosfääri pidevalt muutuv seisund: puhuvad tuuled, tekivad pilved, sajab vihma ja lund. Elus­olendeid esineb ainult selles õhu­kihis. Meie tajume ilma õhu­tempe­ra­tuuri, õhu­niiskuse, tuule, sademete, pilvisuse ja muude ilma­elemen­tide ehk meteo­ro­loogi­liste elementide kaudu. Ilma­elemen­tide kogum mingil hetkel teatud kohas ongi ilm.

Joonis 1.1.1. Atmosfääri ehitus. Atmosfäär ulatub maapinnalt umbes 1000 km kõrgusele. Mida kõrgemale, seda hõredam on õhk ja muutlikum õhu­temperatuur. Troposfääris alaneb temperatuur kõrguse kasvades keskmiselt 6 °C iga kilomeetri kohta.

Tuule suund – 

Tuule kiirus – 

Õhurõhk – 

Õhuniiskus – 

Igapäevases elus mõõdetakse õhurõhku elav­hõbeda­samba (Hg) kõrgusega mm-tes. Kui suur on normaalrõhk?

  • 750 mm Hg
  • 760 mm Hg
  • 780 mm Hg

Lõpeta laused.

Kui õhurõhk mingil alal on 750 mm Hg, siis on sellel alal .

Kui õhurõhk mingil alal on 780 mm Hg, siis on sellel alal .

Ilmavaatlused

Ilma kohta saadakse andmeid vaatlustega, mida tehakse iga päev, ööpäev läbi samadel kindlatel kella­aegadel ilma- ehk meteoro­loogia­jaamades üle maailma. Teavet kogutakse enamasti järgmiste ilma­elemen­tide kohta: õhu­tempe­ra­tuur, sademed, tuul, päikese­kiirgus, õhu­niiskus, õhu­rõhk, pilvisus ja mitme­sugused muud ilmastiku­nähtused. Ilma­jaamad paiknevad maa­keral tuhandetes kohtades. Andmed registreeritakse ja neid saab ka arvuti­ekraanil näha.

Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​sademetemõõtur
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​baromeeter õhurõhu mõõtmiseks
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​heliograaf – registreerib päikesepaiste kestust
Ilmajaamas kasutatavad mõõteriistad:
​anemomeeter tuule kiiruse ja tuulelipp tuule suuna määramiseks
  • künka nõlva kaldenurk
  • ujumiskohtade puhtus
  • päikesekiirgus
  • õhutemperatuur
  • puu kõrgus
  • õhurõhk ja -niiskus
  • mäe suhteline kõrgus
  • pilvisus ja sademed

Fahrenheiti skaala

Temperatuuri mõõt­mi­seks kasu­ta­takse mitme­sugu­seid skaalasid. 18. sajandi algul ehitas saksa füüsik Fahren­heit termo­meetri, kus­juures tema­nime­lise skaala järgi on jää sulamis­tempe­ra­tuur 32 °F ja vee keemis­tempe­ra­tuur 212 °F. Rootsi teadlane Celsius võttis veidi hiljem kasutu­sele nn Celsiuse skaala (jää sulamis­tempe­ra­tuur 0 °C ja vee keemis­tempe­ra­tuur 100 °C). Enamikus riikides on kasutusel Celsiuse skaala, näiteks USA-s aga Fahren­heiti skaala.

Uuri foto skaalalt või teabeallikatest, kui suur on inimese normaalne kehatemperatuur Fahrenheiti skaala järgi.

Kumma skaala järgi on see õhu­tempe­ra­tuur mõõdetud?

  • Celsiuse skaala
  • Fahrenheiti skaala

Kui suur on õhutemperatuur teise skaala järgi?
Teise skaala järgi on °.

  • klimatoloog
  • meteoroloog
  • sünoptik
  1. Ilma prognoosib ja ilmakaarte koostab .
  2. Ilma uurib .
  3. Kliimat uurib .

Kus saab neid erialasid õppida? .

Vali ametid, kes vajavad oma töös informatsiooni ilma või kliima kohta.

  • arst
  • ehitaja
  • kaevur
  • kosmeetik
  • lendur
  • meremees
  • põllumees
  • raamatupidaja
  • teadlane

Kliima

Ilm on küll iga päev erinev, kuid kunagi ei oota me näiteks Eestis jaanuari­kuus 30 kraadi sooja või jaani­päeval 20 kraadi külma. Pika­aja­liste vaatluste tulemusena on teada, millal on väga külm, millal on lumi maas ja millal see tõe­näo­li­selt sulab, mis ajal sajab palju vihma, millal on oodata tugevaid tuuli jne. Paljude aastate jooksul kujuneb välja ilmade korra­pärane vahel­du­mine ehk režiim, mida nimetatakse kliimaks ehk ilmastuks.

  • inimtegevus
  • jõelaevandus
  • laamade liikumine
  • maa ja mere jaotus
  • murenemine
  • pinnamood
  • turism
  • õhuliikumine
  • päikesekiirguse jaotumine Maal

Igapäevases elus on vajalik jälgida  aga kaugemas perspektiivis on hea teada asukoha 

Paljude aastakümnete, isegi aasta­sadade jooksul tehtud ilma­vaatluste põhjal saab otsus­tada kliima­muutuste üle. Välja on selgi­ta­tud põhjused, miks teatud piir­konnas on kuju­ne­nud just selline või teist­sugune kliima, see tähendab, mis­sugused on kliimat kujun­da­vad tegurid ehk kliima­tekke­tegurid. Tähtsamad neist on:

  • päikesekiirguse jaotumine maa­kera pinnal, mis tuleneb koha geo­graafi­lisest laiusest,
  • õhuringlus atmosfääri alumistes kihtides,
  • ookeanide, merede ja mandrite jaotus maa­keral,
  • pinnamoe mõju,
  • inimtegevuse mõju.

Ilmastik

Mõistete ilm ja kliima kõrval räägi­takse ka ilmas­ti­kust ehk paari järjes­ti­kuse aasta ilmast. Näiteks viimasel ajal on olnud suvel ilmastik jahe ja vihmane.

Küsimused

  1. Analüüsi  joonist 1.1.1. Leia, millisteks kihtideks atmosfäär jaotatakse. Mille poolest nad erinevad?
  2. Miks on kõrgmäestikus matkates raskem hingata?
  3. Too välja mõistete ilm ja kliima sarnasused ja erinevused.
  4. Vali mõni kliimat kujundav tegur ja kirjelda oma sõnadega, kuidas see võiks mõjutada sinu kodukoha kliimat.
Palun oota