1960. aastad. Maailmamuusika
Piiride nihutamine
Stiililine mitmekesisus iseloomustab kogu 20. sajandi muusikat ja nõnda uueneb ka jazz. Piiride ületamine, uute kõlade otsimine, tavatud kooslused – need on ajastu märksõnad.
Jazz laenab kõikjalt
Heliloojad kasutavad rock’i tämbrite kõrval klassikalise muusika elemente, aga mõjutusi on tunda ka rahva- või popmuusikast ning appi võetakse elektroonika. Allpool on ära toodud stiilidele iseloomulikud tunnused ja silmapaistvad esindajad.
World jazz
1960. aastatel, kui kunstiringkondades avastati üha enam rahvuskultuuri, hakkasid ka paljud jazz-muusikud oma teostes kasutama rahvamuusika motiive ja kõlavärve. Nii sündis world jazz.
Esindajad ♫
- saksofonistid John Coltrane ja Jan Garbarek
- kitarrist John McLaughlin
- bassimängijad Charles Mingus ja Richard Bona
- trio Codona
- lauljatar Mari Boine
Jan Garbarek. „Red Wind“ (world jazz)
Dhafer Youssef. „Nouba“ (electric world jazz), katkend
1980. aastad. Uuenemine
1980. aastatel tulid tagasi mitmed 20. sajandi alguse stiilid, nagu näiteks sving ja bebop. Samas kujunesid välja ka täiesti uued.
Free funk
Free funk on jazz-rock’i järellainetus. See on tantsuline stiil, kus kasutatakse jazz-rock’i rütme ja free jazz’i vaba improvisatsiooni.
Esindajad ♫
- saksofonist, viiuldaja, trompetist Ornette Coleman
- trummar Ronald Shannon Jackson
No wave
Selle müramuusika eesmärk on publikut šokeerida, selles on ühendatud loendamatute stiilide elemente, kaasa arvatud punk ja maailmamuusika.
Esindajad ♫
- multi-instrumentalist John Zorn
- kitarrist ja laulja James Blood Ulmer
- laulja ja produtsent George Clinton
- ansambel Defunkt
John Zorn. „Blue Minor“ (no wave), katkend
New Age jazz
Seda stiili võib kirjeldada kui lõõgastavat, meditatiivset jazz’i. Peale naturaalpillide kasutatakse elektroonilisi instrumente.
Esindajad ♫
- saksofonist ja flötist Dave Liebman
- kontrabassist Bob Magnusson
- saksofonist Kenny G
Hiphop-jazz
Hiphopist võetakse üle peamiselt funk’ilikke rütmifiguure. Palades kasutatakse sämpleritega kopeeritud katkeid erinevate aegade jazz’i-salvestistest.
Esindajad ♫
- Gang Starr
- A Tribe Called Quest
- Digable Planets
- Guru’s Jazzmatazz
- The Roots
- Us3
Gang Starr. „Jazz Thing“ (hiphop-jazz), katkend
1990. aastad. Elektroonika
1990. aastad tõid juurde suure hulga jazz-muusikat, mis mõjutatud elektroonilise kõlamaailma üha uuenevatest võimalustest.
Acid jazz
Acid jazz’is ühinevad soul, funk, hiphop ja sving. Üks suuremaid selle stiili hitte oli ansambli Us3 laul „Cantaloop (Flip Fantasia)“, milles on seotud räpp Herbie Hancocki lauluga „Cantaloupe Island“.
Esindajad ♫
- DJ Gilles Peterson, stiili looja
- James Taylor Quartet
- Incognito
- Us3
- Jamiroquai
Smooth jazz
Ajaviiteline ja lõõgastav taustmuusika. Peamiselt stuudios loodud instrumentaalne muusikastiil.
Esindajad ♫
- saksofonist Boney James
- kitarrist George Benson
George Benson. „Breezin’” (smooth jazz), katkend
New traditionalism
New traditionalism ehk neobop viib jazz-muusika tagasi bebop’i ajastu väärtushinnangute juurde. Stiilis leidub ka hard bop’i ja modal jazz’i mõjutusi. Wynton Marsalis on stiili kohta öelnud: jazz on üks 20. sajandi olulisemaid Ameerikas tekkinud muusikavorme ning selle hingeks peab jääma mustanahaliste kultuuritraditsioon.
Esindajad ♫
- trompetist Winton Marsalis
- saksofonist Branford Marsalis
- trompetist Terence Blanchard
Wynton Marsalis. „Tiger Rag“ (new traditionalism)
Nu-jazz
Nu-jazz on house’i rütmide ning jazz’i elementide (funk, soul, vaba improvisatsioon) sümbioos. Seda stiili on peetud ka acid jazz’i järeltulijaks.
Esindajad ♫
- pianist Bugge Wesseltoft
- elektoonilise muusika duo Koop
- ansambel Cinematic Orchestra
Bugge Wesseltoft. „FiLM iNG“ (nu-jazz), katkend
Drum’n’bass jazz
Selles stiilis kõlavad Chicago jazz’ist tuttavad break’id ja rõhutatud bassiliin. Kõike seob üheks tervikuks süntesaator.
Esindajad ♫
- pianist Herbie Hancock
- saksofonist John Coltrane
- multi-instrumentalist Courtney Pine
