Peatükk 2.1 (Kohtinguvägivald. Metoodiline juhend)

Kohtinguvägivald – märkamine

Õpitulemused

  • Õpilased oskavad eristada paarisuhtes esinevaid toetavaid ja kahjustavaid käitumisviise.

Õppekava

Tervis (8. klass)

Õpilane:

  • väärtustab tundeid ja armastust suhetes;
  • nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes;
  • kirjeldab levinumate riskikäitumiste tagajärgi, mõju inimese tervisele ja toimetulekule.

Perekonnaõpetus (gümnaasium)

Õpilane:

  • kirjeldab püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning tähtsustab positiivseid tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte alusena.
  • mõistab püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhete lõppemise korral (vägivald peresuhetes).

NB! Käesolev teema on soovituslik gümnaasiumile, kuid seda võib käsitleda ka põhikoolis. Tund sisaldab süvendatult kordavat osa kohtinguvägivalla mõiste ja vormide meeldetuletuseks (kui eelnevad teemad on põhikoolis läbitud). Teemakäsitlusele võib kuluda 1–2 õppetundi.

Vajalikud materjalid

Sissejuhatus

  • Leppige klassis ühise arutelu käigus kokku põhireeglid või tuletage meelde varem kokku lepitud põhireeglid.
  • Selles tunnis võivad mõned õpilased tunda soovi avaldada, et nad kogevad kohtinguvägivalda või et nende kodus on perevägivald. Tutvuge eelnevalt soovitustega videos. Turvaline õpikeskkond ei julgusta noori oma suhtes toimuvat vägivalda tunnis avaldama, vaid annab teavet ja tuge pöördumaks vajadusel nõu ja abi järele.

Põhiosa

Käitumise kaardid – nurgamäng

  • Märgistage klassiruumis kolm nurka:
    • TOETAV KÄITUMINE
    • KAHJUSTAV KÄITUMINE
    • SÕLTUB OLUKORRAST
  • Lugege ükshaaval ette erinevaid käitumisi töölehelt „Käitumise kaardid“ ja paluge õpilastel otsustada, kas nimetatud käitumine:
    1. TOETAB tervet ja hoolivat paarisuhet,
    2. on suhtes olijale KAHJUSTAV või
    3. SÕLTUB OLUKORRAST, kas käitumine on toetav või kahjustav.
      Õpilastel tuleb valida nende meelest sobiv nurk. Paluge õpilastel oma valikuid põhjendada. Julgustage õpilasi oma isiklikku arvamust avaldama ja teiste õpilastega väitlema. (Teise võimalusena võite paluda õpilastel rühmades lahti lõigatud „Käitumise kaardid“ jagada eelnimetatud põhimõttel kolmeks. Paluge õpilastel oma valikuid põhjendada.)
  • Arutlege iga käitumise puhul järgmiste küsimuste üle.
    • Mis tunded kaasnevad minategelasel selle olukorraga?
    • Mil viisil tahetakse kontrollida partneri käitumist? Kas see suhe on mõlemale partnerile võrdne?
      ​Põhjendage vastust.
  • Selgitage, et pealtnäha toetav käitumine (näiteks sage helistamine) võib olla tegelikult kahjustav, kui selle eesmärgiks on kaaslase kontrollimine ja allasurumine ning on seetõttu vägivalla üks vormidest.
  • Kasutades paari näidet vägivaldse olukorra kohta (õpetaja töölehel „Käitumise kaardid“ märgitud tärniga), arutage ühiselt:
    • kuidas saaks sellises olukorras turvaliselt enda eest seista?

Slaidiesitlus. Kohtinguvägivalla mõiste

Võtke arutelu kokku slaidiesitlusega, milles esitate kohtinguvägivalla mõiste ja vormid.

Tunni lõpetuseks lugege ette ajaloolisi fakte Inglismaalt, mis illustreerivad paarisuhtevägivallaga seotud kultuuriliste hoiakute ja seaduste kujunemist aegade jooksul. Paluge õpilastel arutleda järgmiste küsimuste üle.

  • Mis sõnumeid annavad need ajaloolised faktid meestele?
  • Mis sõnumeid annavad need ajaloolised faktid naistele?
  • Miks teie arvates sellised seadused kehtestati?
  • Miks teie arvates inimesed lubasid sellistel asjadel toimuda?
  • Kuidas on inimeste hoiakud praeguseks muutunud?

„Ajaloolised faktid“

  • Mees võib seaduse kohaselt oma naist peksta, kuid tingimuseks on, et kepp ei tohi olla jämedam kui tema pöial (1857, Pöidla seadus, Inglismaa).
  • Abielus mees vastutab oma naise ja laste tegude eest, mistõttu tal on õigus neid sõnaliselt ja kehaliselt karistada (1860, Inglismaa).
  • Kella kümnest õhtul kuni seitsmeni hommikul on naise peksmine keelatud, kuna lärm võib häirida naabreid (1895, Naise peksmise keelutund, London).
  • Kohtuvaidluses, milles meest süüdistati oma naise vastu vägivallatsemises, manitses kohtunik naist: „Teie, naiste, pidev jutuvadin ajab mehe endast välja, te saate õpetust ja siis te tulete siia õigust otsima. Parem pidage oma suu kinni ja te saate oma mehega edaspidi paremini läbi“ (ajalehe väljavõte, 1905, Manchester Evening News).
  • Enne, kui teie mees jõuab töölt koju: korrastage soeng, pange lint juustesse, koristage kodu, pange tema teetass valmis, värvige huuled, naeratage ja pange selga puhas pihikseelik. Ärge tüüdake meest oma päeva uudistega. Tal on olnud kiire tööpäev, mis on teie päevast tähtsam. Ärge küsige küsimusi, kui mees tuleb hilja või on olnud öösel ära (nõuanne naisteajakirjast Good Housekeeping, 1960).
  • Perevägivald ja hulkuvad koerad segavad politsei tööd (kõrge politseiametnik Inglismaal, 1984).
  • Abielus olemine tähendab ka nõusolekut seksuaalvahekorraks, see on mehe seaduslik õigus. Seetõttu pole see kuritegu, kui mees vägistab oma naist (Ajaleheartikkel 1981 Inglismaal. Abielus muutus vägistamine Inglismaal kriminaalkorras karistatavaks alles 1991.aastal. Enne seda peeti võimatuks, et abielus mees saab oma naist vägistada).

Kokkuvõte

  • Rõhutage, et keegi ei ole vägivaldset kohtlemist „välja teeninud“ ning et turvalisust saab taastada usaldusväärsete täiskasvanute poole pöördudes.
  • Arutage ühiselt, kes võiks olla need inimesed, kellele noor võib toetuda, otsides väljapääsu vägivaldsest paarisuhtest.

Lisategevused

  • Juhul, kui te pole varasemates klassides vaadanud, siis vaadake ingliskeelset videot kohtinguvägivalla kohta kampaaniast „This is Abuse“ ja arutlege, milliseid kohtinguvägivalla vorme esines antud olukorras.
Palun oota