Peatükk 3.1 (III järk)

Teab liiklustraumade põhjusi, kasutab turvavahendeid

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab liiklustraumade (tekke)põhjusi ja oskab kasutada turvavahendeid.

Liiklustraumade põhjused

Liikluses võime sattuda kõik ohtu. Võime ise ju õigesti käituda ja liiklusreeglitest kinni pidada, kuid me ei tea kunagi, kuidas kaasliiklejad käituvad. Liiklustraumad võivad tekkida jalakäijal, kergliikuriga liikujal, jalgratturil ja autoga liiklejatel. Enamasti on liiklustraumade põhjuseks eksimine liiklusreeglites ning kõrvalised tegevused liikluses olles. Kõrvalised tegevused on telefoniga rääkimine või sõnumite saatmine liigeldes.

Jalakäija turvavarustus

Jalakäija on

  • jalgsi liikuja,
  • ratastoolis liikuja,
  • rulaga liikuja,
  • rulluisutaja,
  • rullsuusataja,
  • tõukerattaga liikuja,
  • tõukekelguga liikuja.

Sügise tulekuga jõuab kätte aasta kõige pimedam aeg, kus enda nähtavaks tegemiseks peab kasutama märgatavust tagavat varustust. Kõige lihtsam viis on selleks väliriiete külge kinnitada helkur.

Korralik helkur on autojuhile märgatav juba 130–150 meetri pealt ning annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja jalakäijast ohutult mööduda.

Helkurit on soovitatav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel ehk 50–80 cm maapinnast. Kui kantakse ühte helkurit, tuleb see kinnitada sõiduteepoolsele küljele.

Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli serva alt välja ulatuks ja oleks nähtav võimalikult mitmest küljest.

Kindlasti peab meeles pidama, et ka linnatänavatel on helkuri kandmine vajalik. Linnades on üleüldine valgusmüra sedavõrd intensiivsem, et jalakäija/jalgrattur võib märkamata jääda.

Helkurist. Video: Maanteeamet
  • Helkur peab olema nähtav 30–50 meetri pealt.
  • Helkur peab olema nähtav 130–150 meetri pealt.
  • Helkur peab olema nähtav 13–15 meetri pealt.
  • Helkurit tuleb kanda sõiduki tulede kõrgusel.
  • Helkurit tuleb kanda 50–80 cm maapinnast.
  • Linnas helkurit kandma ei pea.
  • Helkurit tuleb kanda sõiduteepoolsel küljel.
  • Helkureid võib olla rohkem kui üks.

Turvavarustus kergliikuriga liikudes

Kergliikurid on

  • tasakaaluliikur,
  • elektriline tõukeratas,
  • monoratas,
  • elektrirula.

Kergliikuriga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnitatud jalgratturikiivrit. Ohutuse seisukohalt on soovituslik kanda jalgratturikiivrit ka täiskasvanud kergliikuri juhtidel.

  • Ei pea.
  • Peab, kui ta on noorem kui 16-aastane.
  • Ei pea alates 16. eluaastast.
  • Soovituslik 16-aastastel ja vanematel.
  • Soovituslik täiskasvanutel.

Jalgratturi turvavarustus

Jalgrattur peab ennast nähtavaks tegema, kandes erksaid riideid. Kiivri kandmine võib hoida ära rasked peatraumad!

Kiivri kasutamine on kohustuslik alla 16-aastastel jalgratturitel, kuid seda soovitatakse kanda kõikidel jalgratturitel.

​Peavigastuste vähendamiseks kanna rattaga sõites alati jalgratturikiivrit! Eeskuju on nakkav!

Kiivri ostmisel jälgi järgmist:

  • Õige kiiver peab olema tähistatud märgiga CE EN 1078.
  • Kiiver peab olema paras. Selleks, et kiiver ei loksuks, ei vajuks silmadele ega kuklasse, tuleb reguleerida suurust kiivri tagumises osas olevate rihmade abil. Erinevad tootjad kasutavad erinevaid reguleerimissüsteeme.
  • Kiiver peab olema peas otse. Silmade ja kiivri serva vahele peab jääma umbes kahe sõrme laiune vahe. 
  • Kiivri küljes olgu ka erksad toonid ja/või helkurriba, nii paistad liikluses paremini silma.
  • Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt (mitte otse lõua alt). Kinnitusrihm peab olema kergesti suletav ning paraja pikkusega.
  • Kiiver peab olema mugav. Kõik liikluses toimuv peab olema kergesti jälgitav. Kui kannad prille, proovi kiivrit koos nendega.
Õige kiivri valikul peab silmas pidama mitmeid asjaolusid. Video: Maanteeamet
  • turvavöö
  • kiiver
  • seljatoega sadul
  • erksad riided

Milline kiiver ei sobi?

  • Kiiver ei tohi olla liiga suur – peas loksuv kiiver võib vajuda sulle silmadele ja varjata vaatevälja. Kukkudes ei kaitse liiga suur kiiver sind põrutuste eest.
  • Kiiver ei tohi olla liiga väike – kukkudes ei kaitse liiga väike kiiver sind põrutuste eest.
  • Ära kanna kiivrit kuklas – nii jätad oma pea esiosa kaitseta.
  • Ära kanna kiivri all nokamütsi – mütsi nokk ei lase kiivrit otse kanda ja kiiver ei ole tihedalt vastu pead.
  • Kui kannad patsi (hobusesaba), jälgi, et pats ei lükka kiivrit liiga silmadele. Nii varjad oma vaatevälja ja jätad kukla kaitseta.
Jalgrattaga sõites peab alati kasutama turvavarustust. Foto: Sander Soomre
  • märgiga CE EN 1078
  • liiga suur
  • liiga väike
  • mugav
  • erksate värvidega

Turvavarustus autos

Sõiduauto juhil ja kõigil sõitjatel nii esi- kui ka tagaistmel tuleb turvavöö enne liikuma hakkamist nõuetekohaselt kinnitada

Erandina ei pea turvavööd kinnitama jääteel sõites.

Istme peatugi peab olema reguleeritud nii, et selle ülemine äär oleks pealaega tasa või pisut kõrgemal. 

Turvavööst. Video: Maanteeamet

Milleks turvavöö?

Sõidukis olles kestab kokkupõrge ja peatumine vaid sekundikümnendiku. 

Turvavööga kinnitamata inimese keha liigub endise sõidukiirusega edasi, kuni miski peatab keha liikumise. Näiteks põrkab inimene vastu auto salongisisustust, rooli, esiistet, teisi sõitjaid või lendab hoopis läbi klaasi sõidukist välja.

 Turvavöö hoiab sind kokkupõrke toimumisel istme küljes kinni! Turvavöö kasutegur on suur just väiksematel kiirustel (nt asulakiirusel) toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. Linnakiirusel toimuva kokkupõrke tagajärjed on võrreldavad neljandalt korruselt asfaldile kukkumisega. 

Reguleeri peatugi!

Autosse istudes jälgi, et istme peatugi on sulle sobival kõrgusel ehk vähemalt pealaega tasa. 

Oluline on, et peatugi asetseks peale võimalikult lähedal – vaid nii saab ära hoida pea edasi-tagasi liikumisest tulenevaid vigastusi. Pea õige kaugus peatoest on 2–5 cm.

Õigesti reguleeritud peatugi kaitseb vigastuste eest, mis on põhjustatud eest või tagant tulevast kokkupõrkest!

Asjad autos

Sõidu ajaks tuleb autos kinnitada kõik esemed nii, et need ei ohustaks sõidukis viibijaid. 

Tänapäeva autodel on selleks erinevaid võimalusi: pakiruumi jagaja, vahesein, turvavõrk, plastikust või kangast kastid, panipaigad auto salongis jne. 

Võimalikult palju asju tuleb paigutada pakiruumi, auto salongis tuleb asjad panna põrandale või kinnitada turvavööga istmele, väiksemad esemed (nt telefon, veepudel) tuleb paigutada hoidjatesse või kindalaekasse. 

Mida rohkem asju on kinnitatud, seda suurem on tõenäosus, et nad jäävad oma kohale ka peale tugevat pidurdamist või kokkupõrget.

Kuhu panna sõites koolikott?

Autosse või ühissõidukisse sisenedes tuleb koolikott alati seljast ära võtta ning panna see taha pakiruumi või põrandale istmete vahele.

Kui jätta kott oma selja ja istme vahele ning kinnitada ennast turvavööga, võib see lõppeda rinnakorvi ja roiete raskete vigastustega. 

Sõiduautos istub selga kinnitatud koti tõttu inimene eespool ega toetu korralikult auto istmele. Juhul, kui löök tuleb küljelt või rullub auto üle katuse, kaotavad külgmised turvavahendid autos oma kaitsvad omadused.

  • Turvavöö peab olema kõigil kinnitatud.
  • Turvavöö peab olema ainult sõiduki juhil kinnitatud.
  • Peatoed peavad olema õigel kõrgusel.
  • Peatugi tuleb eemaldada enne sõidu alustamist.
  • Autos ei tohi olla lahtiseid esemeid.
  • Võimalikult palju asju tuleb panna pagasiruumi.
  • Koolikott tuleb seljast ära võtta.

Kasutatud allikas: Liikluskasvatus

Palun oota