Параграф 4.2 (III järk)

Eristab vähemalt viit Eesti kala

Katsenõue loetakse täidetuks, kui kodutütar eristab viit Eesti kala.

Eesti kalad

Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. 

Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid. Läänemerest püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist.

Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes.  Näiteks Peipsi järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves.

Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitainerikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger.

Kõige parem on kalu õppida ise õngitsedes. Kogemus on parim õpetaja! Noorkotkana tuleb sul selgeks õppida viis kala.

Lääne maleva suvelaager toimus aastal 2020 merelaagrina. Foto Reimo Reimer
Merelaagri käigus õpiti tundma kalu, neist toitu valmistama ja neid ka ise püüdma. Foto: Reimo Reimer

Räim

Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga. 

Toitub valdavalt selgrootutest (eeskätt kirpvähilised ja aerjalalised), sööb ainult päeval, talvel ei toitu üldse. 

Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. 

Räim on Eesti rahvuskala.

Räim on üks tähtsamaid püügikalu. Foto: Tiit Hunt

Räim on .

Räim

  • sööb ainult öösel.
  • sööb ainult päeval.
  • ei söö talvel üldse.
  • sööb talvel ainult päeval.

Räim sööb .

Haug

Haug on meie sisevete levinumaid kalu, kuid teda leidub ka kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres. 

Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. 

Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest.

Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides. 

Haug on röövkala. Foto: Tiit Hunt

Haug on .

Haug on .

Haug võib süüa isegi .

Toidupuudusel võib ta süüa ka .

Ahven

Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvenal on kaks seljauime, neist esimene teravate ogakiirtega, teine peamiselt pehmete kiirtega. Tema külgedel võib näha 5–8 tumedat püstvööti. Ahvena silmad on oranžid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. 

Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes.

Ahvenad võivad toituda zooplanktonist ja ka teistest kaladest.  Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.

Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. 

Ahven elab nii järvedes, jõgedes, tiikides kui ka lahtedes. Foto: Tiit Hunt

Ahvena silmad on . Ahvena uimed on . Ahvena suurus oleneb tema . Ahvena värvus sõltub .

Ahvenat söövad 

  • konnad
  • inimesed
  • teised kalad
  • rästikud
  • merelinnud

Särg

Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranži või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. 

Särg on laialt levinud peaaegu kõigis Eesti järvedes. Ta elutseb järve kaldaäärsetes, mudastes ja rikka taimestikuga osades. 

Särg on rangelt päevase eluviisiga, kes ööseks peitub taimede vahele ja heidab unne.

Särg on meie kõige taimtoidulisem kalaliik, kes sööb mändvetikate ja vesikatkude võrseid ja taimset kõdu. Erandiks on suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves), kes tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele, kajakatele ja teistele veelindudele. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani.

Inimeste seas pole särg püügikalana kuigi hinnatud – tema liha on luine ja mudamaitsega. Järvedes etendab ta olulist osa veetaimede kasutajana ning hinnaliste röövkalade toiduna. 

Särje silm on oranž. Foto: Arne Ader

Särg on levinud .

Särg tegutseb .

Särg on enamasti .

Särg võib elada aastaseks. 

Latikas

Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on järgmised: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm.

Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas – hommikul ja õhtul.

Tavaliselt elavad nad suures parves. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt.

Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. 

Latikas armastab elupaigaks järve. Foto: Tiit Hunt

Latika rekordkaal on

  • 3,2 kg.
  • 5,5 kg.
  • 8,2 kg.

Latika rekordvanus on

  • 32 aastat.
  • 55 aastat.
  • 82 aastat.

Latika rekordpikkus on

  • 32 cm.
  • 55 cm.
  • 82 cm.

Latikas elab . Latikad söövad 

Kasutatud allikad: Bio.edu.ee

Пожалуйста, подождите