Параграф 4.1 (IV järk)

Tunneb kümmet Eestis levinumat puud

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar suudab pildil ja/või looduses eristada kümmet erinevat puud.

Eesti metsad

Eesti metsad on mitmekesised. Eristada saab näiteks männikuid, mis hõlmavad ligi kolmandiku Eesti metsade pindalast. Kuid levinud on ka kuusikud, segametsad, lehtmetsad ja soometsad. 

Männid vajavad kasvamiseks valgust ning seetõttu ei saa kasvada seal, kus on palju konkurente. Seetõttu asuvadki männikud sageli liivasel pinnasel. Foto: Arne Ader

Eestis levinumad puuliigid

Puu on puitunud tüvega pikaealine kõrgem taim. Puud jagunevad kaheks:

  •  lehtpuud;
  • okaspuud. 

Harlik mänd on okaspuu, mille okkad on 2–5 cm pikkused ning kinnitunud kahekaupa.

Männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks

Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Mändi leiab nii kuivades nõmme- ja palumetsades kui ka rabades.

Harilik mänd. Foto: Pexels

Lehise lehed pehmete okastega ning need on suvehaljad. 

Lehis on Eestisse sissetoodud liik. Teda leidub peamiselt parkides. 

Lehis. Foto: Arne Ader

Harilik pärna lehed on südaja kujuga..

Pärna õitest valmib magus tee, mis aitab külmetuse ja köha vastu. 

Pärn. Foto: Arne Ader

Hariliku pihlaka lehed on pealt tumedamad ja alt sinakashallikad. Lehed on sulgjas liitleht, kus pearoole kinnituvad kahekaupa lehekesed. 

Pihlakale on iseloomulikud valged õied ning oranžikaspunased viljakobarad. Need on mõrkja maitsega kuid söödavad. Puud esineb nii lehtmetsades kui ka niitudel. 

Pihlakamarjad ning -lehed. Foto: Arne Ader

Hariliku tamme lehehõlmad on ümarikud. Lehed on pealt tumerohelised ja läikivad, alt helerohelised.

Tamme viljad on tõrud, mis on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele. Näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele

Tamme kasvab nii puisniitudel kui ka erinevates metsades. 

Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Foto: Arne Ader

Hariliku vahtra lehed on suured ja teravate tippudega. mis kinnituvad okstele vastakult.  

Vaher on kevadel puude hulgas üks esimesi õitsejaid, kelle suured õiekobarad ilmuvad enne lehtede puhkemist.

Vaher on väga tavaline puu parkides, aedades, alleedel ja vanade mõisate ümbruses

Vahtralehed on sügisel väga kaunid. Foto: Arne Ader

Hallil lepal on leht terava tipuga ning matt. Nagu ka nimetus ütleb, siis puutüvi on hallika värviga ning sile. 

Isasõied on urvakujulised ning punakaspruunid. Emasõied on aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks.

Lepp kasvab nii lehtmetsades, niitudel, ranntikutel kui ka võsastikes. 

Hall lepp. Foto: Arne Ader

Harilik kuusk on okaspuu, mille okkad kinnituvad ühekaupa väikestel kühmudel. 

Kuusel on väga tihe võra, mis teeb metsaaluse hämaraks. Kuuse juurestik on pinnapeale ning nii võib tihti metsas kohata tuule poolt juurtega mullast rebitud puid

Ta on üks tavalisemaid metsapuid.

Harilik kuusk. Foto: Arne Ader

Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid. Kase tüvi on valge ning oksad pikalt rippuvad. 

Arukase lehed on kolmnurksed ja harilikult pikalt teritunud tipuga.

Kaske leiab pea kõikides kooslustes, puisniitudel, sega- ja lehtmetsades.

Arukask. Foto: Arne Ader
Kase tüvi on valge. Foto: noorkotkas Kaur Nellis

Harilikul hobukastanil on seitsme lehekesega suured sõrmjad liitlehed, sh keskmised lehed on suuremad kui äärmised. 

Hobukastani viljad on kastanid.

Harilik hobukastan on mürgine. Foto: Arne Ader

Harilikule saarele on iseloomulikud tumedad ja kolmnurksed pungad. 

Saarel on liitlehed, 9–15 väiksemat lehekest kinnitub leherootsu külge. Lehed sarnanevad pihlakaga, kuid on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga

Saarepuu kasvab nii niitudel rannikutel kui ka metsades. 

Harilik saar. Foto: Pixabay

Märgi tamm. 

Märgi lepp.

Märgi kask, vaher ning pihlakas. 

Kasutatud allikad: Eesti Entsüklopeedia; Eesti taimed; Kukk, T. 2020. Eesti taimede kukeaabits;

Soovitused

Пожалуйста, подождите