Peatükk 5.1 (Eesti pärimusmuusika)

Mardipäev

Mardipäeva kommetest räägib Lauri Õunapuu. Mardilaule laulab koos temaga Kulno Malva.
Lauri Õunapuu

Lauri Õunapuu on eesti muusik ja hobifolklorist, Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliige, tuntud ka ansamblitest Metsatöll ning Ülemakstud Rentslihärrad.

Mardipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäevaks pidid kõik põllutööd olema lõpetatud. Mardisandid olid nagu kehastunud hinged, kes käisid talust talusse, kogusid kokku annid ning õnnistasid talu ja selle asukaid. See tagas kõigile hea õnne ja edenemise uuel põllumajandusaastal, mis algas kevadel. Nimetust „sant“ kasutati eriti vanemal ajal kerjuse tähenduses, nimi pärineb ladinakeelsest sõnast sanctus ('püha') ja seda seostatakse mööda maad rännanud ande koguvate kerjusmunkadega.

Tuntuim mardipäevakomme ongi mardisantide või martide ringijooksmine mardipäeva eelõhtul – mardilaupäeval. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed. Nad riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid ja rohmakaid maske, mis muutsid kandja tundmatuks. Kanti ka loomakostüüme – mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Tihti toimetati annetatud söögikraam mõnda suuremasse tallu või ka kõrtsi. Seal peeti ühiselt mardipidu, mis võis kesta koguni mitu päeva.

      • 10. november
      • 25. november
      • Tõid viljaõnne
      • Riietuti meesteks
      • Tõid karjaõnne
      • Riietuti naisteks

      "Mardiaja ootamine" ja "Martide tulemine"

      "Mardid ukse taga"

      "Mardiandide palumine"

      "Mardid tänavad"

      Palun oota