Relva kandmisega kaasneb vastutus. Selles peatükis õpid relva ohutu käsitsemise reegleid. Õpid tundma relvakultuuri ning erinevaid relva- ja laskemoona liike. Õpid tundma relvade hingeelu ja toimimismehhanismi. Saad teada, milliseid kaasaegseid relvi kasutavad nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit.
Relva ohutu käsitsemine
Relv on ohtlik ainult inimese käes: relv ise pauku ei tee, ikka on inimene see, kes päästikule vajutab. Relva kasutamise ja selle tagajärgede eest vastutab relva kasutaja.
Nagu tsiviliseeritud riigile kohane, reguleerivad relvadega ringikäimist ka Eesti Vabariigis erinevad õigusaktid. Peamine neist on relvaseadus, mis kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise jne.
Arutle!
Arutage koos pinginaabriga, kas kirves ja nuga on relvad. Põhjendage oma arvamust.
Lastele õpetatakse, et isegi mängurelvaga ei tohi nalja pärast inimest sihtida. Laetud ja kaitseriivist vabastatud relvaga ei kõnnita inimeste seas ringi, sõrm päästikul. Teravat pistoda, mõõka, nuga või kirvest ei heideta hooletult käest, vaid asetatakse ta selleks ettenähtud kohta: seinale, tuppe vms.
Relvaga inimene ei saa endale lubada hajameelsust, ta peab olema erk ja oma relvast pidevalt teadlik. Lisaks relvast tulenevale ohule tuleb silmas, mis võivad relva kahjustada. Need omakorda võivad pöörduda relva kasutaja vastu. Relva tuleb hooldada, näiteks tulirelva peab regulaarselt puhastama ja õlitama.
Vaata ülalolevat videot ning lahenda ülesanded!
Uuri lisamaterjali SIIT ning lahenda kontrollülesanded.
Mõisted ja terminoloogia
- Relv on seade või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks või hävitamiseks.
- Tulirelv on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut.
- Käsitulirelv on selline tulirelv, mida jõuab kanda ja millega on võimeline tulistama üks inimene. Tihti mõeldakse käsitulirelvadest rääkides ainult püstolit ja revolvrit, kuid terminoloogiliselt on tulirelvad ka alla 20 mm kaliibriga püssid.
Efektiivne laskekaugus on suurim kaugus, kuhu lastes on tabamus eeldatavasti täpne ning kasutatav laskemoon annab soovitud tulemuse.
Efektiivne laskekaugus oleneb põhiliselt kahest tegurist: laskurist ja keskkonnast. Lasketiirus on inimteguri pärast laskmisel kaugemale kui 300 m tabamise tõenäosus alla 50%, lahinguolukorras on see tõenäosus veel väiksem. Lahinguväljal on väga vähe kohti, kus relva efektiivne laskekaugus oleks täiel määral rakendatav.
Püstol on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline lühike tulirelv või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele, mille efektiivne sihikulikune kaugus ulatub 25–50 meetrini ja mille padrunid paiknevad käepidemes olevas vahetatavas salves.
Püss on pikem käsitulirelv, mis on mõeldud õlalt tulistamiseks. Püss võib olla nii käsitsi kui ka (pool)automaatselt ümberlaetav. Kuni 5,6 mm kaliibriga püssi nimetatakse väikesekaliibriliseks, suurema kaliibriga püssi täiskaliibriliseks püssiks.
Vintpüss on püss, mille rauas on vintsooned ehk keermed, mis panevad kuuli rauas liikumise ajal kiiresti ümber oma telje pöörlema. Pöörlemine suurendab kuuli stabiilsust, täpsust ja lennukaugust (ei teki laperdamist). Vintpüssi laskekaugus ulatub sadadesse meetritesse, isegi mõne kilomeetrini.
Revolver on käsitulirelv, mille padrunid käivad pöörlevasse trummelsalve, mis mahutab enamasti 5–8 padrunit.
Sileraudne relv on näiteks püss, püstol või revolver, mille rauaõõs on sile ja ilma vintsoonteta. Tänapäeval leiab enim kasutust püss. Sileraudsest püssist tulistatakse haavleid või kuule.
Poolautomaattulirelv on mitmelasuline ühe padrunipesaga käsitulirelv, mis pärast lasku söödab automaatselt uue padruni padrunipessa (iselaadiv), kuid uue lasu toimumiseks on vaja uuesti päästikule vajutada.
Täisautomaattulirelv on käsitulirelv, mis laeb end järgmiseks lasuks automaatselt uuesti ning millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega.
Padrun on vint- või sileraudsetes tulirelvades kasutatav laskemoonaliik. Padrun koosneb reeglina kuulist, hülsist (kutsutakse ka kestaks) koos süütekapsliga ja hülsis asuvast heitelaengust püssirohust.
Padrunisalv on seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ning nende laadimiseks padrunipessa. Padrunisalv võib olla tulirelva osa, mõnel juhul saab seda vahetada.
- Käsitulirelv, mille padrunid käivad pöörlevasse trummelsalve.
- Tulirelv, mille effektiivne sihikuline kaugus ulatub ca 50 meetrini.
- Relv, kus toimub rauas kiire kuuli liikumine ümber oma telje.
Relva- ja laskemoona liigid
Relvi võib liigitada näiteks kuuluvuse, tööpõhimõtte, omaduste, otstarbe, kaliibri või toime järgi.
Relvad jagunevad põhilise kasutusvaldkonna järgi järgmiselt:
- Tsiviilrelvad on jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks mõeldud relvad.
- Teenistus- ja sõjaväerelvad on ette nähtud avalikku võimu teostavatele isikutele, nagu politseinikud, vanglaametnikud, kaitseväelased.
Ametirelvad jagunevad sõjaväe- ja teenistusrelvadeks.
Arutle!
Kus oled relvi igapäeva elus näinud?
- Sõjarelvad ja mittesõjarelvad on mõeldud Kaitseväele, Kaitseliidule ja Välisluureametile teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks, sh lahingutegevuseks. Sõjarelvad ei ole üldjuhul tsiviilkäibes lubatud. Sõjarelvad on näiteks automaattulirelv, snaipripüss, püstolkuulipilduja, kuulipilduja, haubits, tankitõrjeraketisüsteem, õhutõrjekahur, liikursuurtükk.
Relvi saab ka järgmiselt liigitada:
- tuli- ja külmrelvad,
- laske-, viske-, löögi- ja torkerelvad,
- automaat-, poolautomaat- ja mitteautomaatrelvad,
- revolvrid ja püstolid,
- sile- ja vintraudsed,
- ründe- ja kaitserelvad,
- massihävitus- ja tavarelvad.
Mis on laskemoon?
Laskemoon on tulistamiseks vajalik materjal: padrunid, kuulid, haavlid, mürsud, miinid, reaktiivmürsud jms.
Üldjuhul on laskemoon seotud mingi relva või relvaliigiga ning laskemoona liigitamisel lähtutakse selle relva parameetritest, mille jaoks laskemoon on määratud.
Paukpadruneid kasutatakse lasu imiteerimiseks: neil kas puudub kuul või on kuul tehtud materjalist, mis puruneb tulistamisel hõlpsalt relvaraua suudmele paigaldatud paukpadruniotsiku abil.
Õppepadrun on väljaõppevahend, mida kasutatakse näidisena relva ja selle laskemoona ohutu käsitsemise õpetamisel ning mis ei sisalda üldse püssirohtu ega muid plahvatavaid osi. Eesti kaitseväes on enamasti kasutusel hõbedase värvusega õppepadrunid. Padrunil on kuul, kuid ei ole süütekapslit ega sisalda püssirohtu.
Tee selgeks oma juhtsilm ehk see, kumb silm on sihtmärki lastes täpsem!
Selleks hoia mõlemad silmad lahti ja suuna nimetissõrm mõnele kindlale objektile, näiteks seinakellale. Pigista kinni vasak silm. Kui sõrm osutab endiselt objektile, on sinu juhtsilm parem silm. Kui sõrm liikus objektilt ära, on sinu juhtsilm vasak silm.
Tee nii nagu pildil!
Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavad relvad, relvasüsteemid ja tehnika
Käsitulirelvad
Käsitulirelv on selline tulirelv, mida jõuab kanda ja millega on võimeline tulistama üks inimene. Tihti mõeldakse käsitulirelvadest rääkides ainult püstolit ja revolvrit, kuid terminoloogiliselt on tulirelvad ka alla 20 mm kaliibriga püssid.
PÜSTOLID
Püstol on tõhus: efektiivne laskekaugus on kuni 50 meetrit ja kaalub vähe.
PÜSTOLKUULIPILDUJAD
Püstolkuulipildujad ei ole jala- väe põhirelvaks automaadipadrunist 3–5 korda nõrgema püstolipadruni tõttu. Samas on nad kerged ja odavamad ning sobivad näiteks tagala- ja erialaüksustele.
AUTOMAADID I
AUTOMAADID II
KUULIPILDUJAD
Kaitseväes on kuulipilduja kasutusel põhiliselt jalastunud operatsioonidel, kus seda kannab kaasas jalaväelane.
SNAIPRIPÜSSID
Eesti kaitseväes kasutavad täpsus- ja snaipripüsse eriväljaõppe saanud snaiprid.
Loetle käsitulirelvi mida näed videos?
Vaata tutvustust Kaitseväe uusimast käsitulirelvast – R-20.
Õhutõrjerelvad
Õhutõrje hõlmab nii maismaavägede, ujuvvahendite kui ka õhuväe tegevust vaenlase õhurünnete või lennuvahendite vastu ning vastavat relvaliiki.
Kõrvuti kaitsetegevusega vaenlase lennuvahendite või õhuründe vastu tegeleb õhutõrje ka oma vägede eelhoiatamisega vastase (potentsiaalse) õhuründevahendite tegevuse eest.
Eestis kasutatakse selleks 23 mm kahureid ZU-23-2 ning raketisüsteemi Mistral.
- Õhutõrjerakett Mistral
- Õhutõrjekahur
- Radar Giraffe AMB
- Tulejuhtimiskeskus
- Juhib end ise sihtmärgini
- Opereeritav veoauto kastist
- Avastab õhuruumis lennuvahendeid
- Hoiatab raketi- ja kahuriüksuseid
Uuri Kaitseväe kodulehelt õhutõrjerelvade kohta.
Tankitõrjerelvad
Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu. Samas on see üks jalaväe kasutuses olevaid relvi ja spetsialiseerumise suundi.
Tankitõrje kui relvaliik sai alguse Esimese maailmasõja päevil vajadusest arendada taktikat ja tehnoloogiat tankide hävitamiseks.
Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse lahingutoetuse õpetusse, sest tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.
Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi:
- aktiivne tankitõrje – relvad ja relvasüsteemid,
- passiivseks tankitõrje – tõkked, miinid ja lõhkelaengud.
Eesti tankitõrjerelvastus on mitmekesine: sinna kuuluvad püssigranaadid, granaadiheitjad, tagasilöögita kahurid, raketiseadmed, miinid ja lõhkelaengud ning valmis tõkked.
- Sõdur on lahinguväljal liikuvam.
- Relva saab liigutada vaid autoga sobivasse kohta.
- Sõdur on vastasele vähem nähtavam.
- Lasku saab teha ligi 7 km kauguselt.
- Meeskonna moodustab kolm liiget.
- Vastast on võimalik kiiremalt ja suuremalt distantsilt mõjutada.
Kaudtulerelvad
Kaudtuli ehk kaudtulelaskmine on sihtimine ja laskmine maismaal või veekogul asuva relva või relvasüsteemiga harilikult maismaal asuva, kuid tulepositsioonilt mittenähtava sihtmärgi pihta.
See vastandub otsetulele, mille korral sihtmärki nähakse ja mille pihta lastakse otse. NATO dokumentides on kaudtuli defineeritud kui tulistamise meetod, mille korral sihtija sihtmärki ei näe.
Kaudtuli on üks lahingu tuletoetuse komponentidest. Osa kaudtulerelvadest võimaldab ka lasta otsetulena. Sihtimiseks leitakse asimuut, tõstenurk ja vajamineva lõhkelaengu kogus, vajaduse korral tehakse sihtimises parandusi tabamuste täpsuse põhjal. See eeldab, et sihtmärki jälgib mingi teine üksus.
Kaudtule eesmärk on toetada oma üksuste tegevust vastase häirimise ja hävitamisega ning teha vastutegevust vastaste kaudtulele. Kaudtulega saab vastasele tekitada vigastusi ise kontaktis olemata.
- AK-4
- Radar Graffe AMB
- R-20
- Püstol HK
- Javelin
- Mistral
- Spike LR II
- K9 Kõu
- Ceasar
- Tulejuhtimiskeskus
Kordamine
Vaata fotosid. Millistest relvadest toimuvad laskeharjutused?
Soomukid ja muu tehnika
Eesti Kaitseväes kasutatakse Põhja-Euroopa oludes ennast tõestanud soomukeid ja muud tehnikat.
Soomuk on militaar- või sisekaitse otstarbeks valmistatud soomustatud maismaasõiduk. Soomuki nimetust võidakse kasutada, kui on vaja teha üldistusi või ei ole täpselt teada, millise konkreetse soomusmasinaga on tegemist. Nimetusel ei ole teistes keeltes otsest vastet.
Lisaks on Kaitseväes kasutusel ka palju erinevaid transpordivahendeid. Loetelust leiab nii erinevaid veokeid, maastureid, mootorrattaid kui ka eritehnikat.
Uuri Kaitseväe tehnika kohta lähemalt.
Õhu- ja mereväe tehnika
Lennuvahendid
Õhuväel on kasutada kopterid Robinson R44, treeninglennuk Aero L-39 Albatros ja erinevad transpordilennukid.
Lennuvahendeid kasutatakse näiteks õppustel, samuti korraldatakse vaatlus-, otsingu-, patrull-, eskort-, luure- ja jälituslende (võimalik on kasutada infrapuna- ja videokaamerat, suunatavat prožektorit ja valjuhääldit).
Uuri Kaitseväe kodulehelt õhuväe lennuvahendite kohta ning vali loetelust punktid, mida täidavad vajadusel õhuväe kopterid tsiviilelus.
- Otsib liiklusvahendeid
- Aerofotolend
- VIP-lend
- Massiüritustel koostöö turvaüksusega
- Määrab loodusõnnetuse ulatust
Transportlende kasutatakse kaitseväelaste ja kauba toimetamiseks sihtkohta.
Lennuvahenditega tehakse ka vaatluslende: kontrollitakse maaväe üksuste maskeeritust, määratakse loodusõnnetuste ulatust ning avastatakse metsavargusi, põlenguid, reostust jne. Otsingulennud toimuvad selleks, et jälgida ja otsida liiklusvahendeid või inimesi.
Laevad
Mereväel on kaks põhilist tegevusvaldkonda:
- miinitõrje ja mineerimisvõimekus merel,
- mereolukorra teadlikkuse tagamine Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu.
Peale olukorrateadlikkuse on mereväe ülesanne ka teostada vajalikke sõjalisi tegevusi merel, sh aidata tagada õiguskord ja meresõiduohutus, avastada ja likvideerida merereostusi ning vajaduse korral reageerida merepäästesündmustele.
Mereväe laevastiku koosseisus olevasse tuukrigruppi kuuluvad miinituukrid teevad kahjutuks veealuseid lõhkekehi. Nende põhiülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi.
