- Mis on keemiline side?
- Kuidas tekivad keemilised sidemed?
- Milliseid keemilisi sidemeid ainetes esineb?
Liim aatomite vahel
Kuu tiirleb ümber Maa külgetõmbejõu mõjul, puitlaudadest aeda hoiavad koos naelad, kleebised püsivad kinni liimiga. Kui poleks jõudu, mis hoiab aatomeid koos, ei saaks olemas olla ka aineid. Aastatuhandete eest arvati, et selleks jõuks on konksukesed, mis aatomeid ühendavad. Nüüdseks on teadlased avastanud mitut liiki keemilisi sidemeid.
Keemiline side
Keemiline side moodustub siis, kui aatomite väliskihi elektronid ümber paigutuvad. Keemilisi sidemeid on kolme liiki: kovalentne, iooniline ja metalliline side. Keemilise sideme liik oleneb sellest, milliste keemiliste elementide aatomite vahel side moodustub.
Keemiline side on vastastikmõju aatomite või ioonide vahel.
Keemiline side on vastastikmõju
- aatomituuma ja väliskihi elektroni(de) vahel.
- aatomite või ioonide vahel.
- väliskihi elektronide vahel.
- elektronide ja aatomituumade vahel.
Kovalentne side
Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari jagamisel. Kovalentne side moodustub kahe enamasti mittemetallilise elemendi aatomi vahel, mis jagavad elektronokteti saavutamiseks omavahel väliskihi elektrone. Kovalentset sidet tähistatakse tavaliselt kriipsuga (–) elementide sümbolite vahel: H–H, H–F.
Kovalentse sideme korral jagavad aatomid elektrone, moodustades ühiseid elektronipaare.
Vaatame mõnd näidet kovalentse sideme tekke kohta.
Näide 1
Vesinikuaatomil on väliskihis 1 elektron, seega on täielikult täidetud väliskihist puudu 1 elektron. Kahe vesinikuaatomi lähenedes muutuvad elektronid aatomitele ühiseks ja moodustub elektronipaar. Tekkinud elektronipaar kuulub mõlemale sidet moodustavale aatomile.
Näide 2
Hapnikuaatomil on väliskihis 6 elektroni, seega elektronoktetist on puudu 2 elektroni. Veemolekulis jagab hapnik oma kahte väliskihi elektroni kahe vesinikuaatomiga ning kumbki vesinikuaatom oma elektroni hapnikuaatomiga.
Kovalentne side esineb molekulides, näiteks vees ja süsihappegaasis, ning mõnes kristallilises aines, näiteks teemandis ja väävlis. Olulisemad kovalentse sideme moodustajad on vesinik, lämmastik, hapnik ja süsinik nii lihtainena kui ka seostudes üksteisega. Need elemendid on kõige levinumad elusorganismide ehituses.
Iooniline side
Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel. Metalliaatomid loovutavad ja mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades vastavalt katioone ja anioone (vt ptk 3.1). Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel mõjub elektriline tõmbejõud, sellist tõmbumist nimetatakse tinglikult iooniliseks sidemeks. Erinevalt kovalentsest sidemest ioonilise sideme korral aatomid elektronipaari ei jaga. Iooniline side esineb paljudest ioonidest koosnevates kristallilistes ainetes.
Iooniline side tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel.
Mõtle
Mille poolest erinevad kovalentne ja iooniline side?
- Iooniline side tekib positiivse ja negatiivse laenguga ioonide tõmbumisel.
- Iooniline side tekib katiooni ja aniooni vahel.
- Ioonilises sidemes ei ole elektronipaar jagatud aatomite vahel.
- Ioonilises sidemes moodustub elektronipaar, mida jagavad katioon ja anioon.
Metalliline side
Metalliline side on keemiline side metallides, nt vases ja rauas. See tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihielektronide vastastikmõjul. Metallis on kõigi aatomite väliskihielektronid ühised, need saavad kogu metalli piires liikuda. Vabalt liikuvate elektronide vastastikmõju metalliaatomitega tekitabki erilise metallilise sideme, mis hoiab metalliaatomeid koos.
Metallis on kõigi aatomite väliskihielektronid ühised.
- seob metalliaatomeid.
- tekib metallis kõikide elektronide liikumisel metalliaatomite ümber.
- tekib väliskihi elektronide liikumisel metalliaatomite ümber.
- on vastastikmõju metalliaatomite ühiste väliskihielektronide vahel.
- CH4
- Fe
- S
- AlCl3
- CO2
- Ti
- CuS
- Li
- Zn
- NaI
- F2
- KBr
Ma tean, et
- Keemiline side on vastastikmõju aatomite või ioonide vahel.
- Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari jagamisel.
- Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel.
- Metalliline side on keemiline side, mis tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihielektronide vastastikmõjul.
Küsimused ja ülesanded
- Miks on keemiline side oluline? Kas planeedid ja eluvormid saaksid ilma selleta eksisteerida?
- Millise elektronkihi elektronid on keemilise sideme moodustumisel olulised?
- Kirjelda kovalentset sidet kahe vesinikuaatomi vahel.
- Mille poolest erinevad kovalentne ja iooniline side?
- Mille poolest sarnanevad kovalentne ja metalliline side?
