Divesinikmonooksiid
Divesinikmonooksiidi ehk divesinikoksiidi leidub looduses suurtes kogustes ning selle hulk mõjutab oluliselt keskkonda ja organismide elutegevust. Divesinikoksiidi leidub suurtes kogustes ka inimese kehas. Selle alatarbimine võib põhjustada ainevahetushäireid ja hallutsinatsioone, ületarbimine aga mõjutada neerude tööd.
Põlemise käigus tekivad oksiidid
Põlemine on keemiline reaktsioon, mille käigus toimub oksüdeerumine. Keskne aine selles protsessis on hapnik, mis käitub oksüdeerijana. Küünla parafiin koosneb C- ja H-aatomitest ning põlemise käigus ehk reageerimisel hapnikuga tekivad vastavate elementide hapniku ühendid, s.o oksiidid. Küünla peamised põlemissaadused on süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O).
Oksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mõne teise elemendi aatomiga.
Küünla põlemisel tekivad
- oksiidid.
- CO2 ja H2O.
- C- ja H-aatomite ühendid hapnikuga.
- süsihappegaas ja vesi.
Mittemetallioksiidid
Mittemetallioksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mittemetallilise elemendi aatomiga. Sellised oksiidid on näiteks CO2, CO, H2O ja SiO2. Nende ainete omadused on (toatemperatuuril) erinevad, näiteks CO2 on mittemürgine gaas, CO on mürgine gaas, H2O on vedelik, SiO2 on tahke kõva aine kvarts ehk liiva põhikoostisosa.
Mittemetallioksiidide nimetustes kasutatakse peamiselt kreeka ja ladina keelest tuletatud eesliiteid, et kirjeldada aine koostist. Nimetuses märgitakse aine valemis olevate aatomite arvud eesliidetega. Liide mono- väljendab ühte aatomit aineosakeses ehk indeksit 1 ja seda enamasti ei märgita. Enimkasutatavad eesliited on tabelis.
Enimkasutatavad eesliited
Eesliide |
Väärtus (indeks) |
Mono- |
1 |
Di- |
2 |
Tri- |
3 |
Tetra- |
4 |
Penta- |
5 |
Heksa- |
6 |
Hepta- |
7 |
Okta- |
8 |
Nona- |
9 |
Deka- |
10 |
Näiteks:
CO2 nimetus on süsinikdioksiid,
CO aga süsinikoksiid,
naerugaasi N2O nimetus on dilämmastikoksiid.
Klaasi peamine koostisosa on SiO2 ehk .
Vulkaanipursete tagajärjel satuvad atmosfääri peamiselt järgmised kasvuhoonegaasid: gaasiline H2O ehk , CO2 ehk ja SO2 ehk .
Metallioksiidid
Metallioksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud metallilise elemendi aatomiga. Kõik metallioksiidid on toatemperatuuril tahked ained, kuid muud omadused (nt värvus, kõvadus) varieeruvad suuresti.
Metallioksiide nimetatakse peamiselt oksüdatsiooniastmete abil.
- Kui metallilise elemendi aatomil on ühendites vaid üks võimalik oksüdatsiooniaste, nagu on IA ja IIA rühma elementidel ning alumiiniumi- ja tsingiaatomil, siis koosneb nende oksiidi nimetus vaid metallilise elemendi nimetusest ja järelliitest -oksiid.
- Na2O nimetus on naatriumoksiid.
- CaO nimetus on kaltsiumoksiid.
- Kui metallilise elemendi aatom moodustab ühendeid mitmes erinevas oksüdatsiooniastmes, kirjutatakse selle oksiidi nimetuses metallilise elemendi nimetuse järele sulgudesse metalliaatomi vastav oksüdatsiooniaste.
- nimetus on kroom(II)oksiid.
- nimetus on kroom(III)oksiid.
- nimetus on kroom(VI)oksiid.
Metallioksiidide nimetamine
Rühm |
Valem |
Nimetus |
| IA | Na2O | naatriumoksiid |
| K2O | kaaliumoksiid | |
| IIA | MgO | magneesiumoksiid |
| CaO | kaltsiumoksiid | |
| IIIA | Al2O3 | alumiiniumoksiid |
| VIIIB | FeO | raud(II)oksiid |
| Fe2O3 | raud(III)oksiid | |
| IVB | TiO | titaan(II)oksiid |
| TiO2 | titaan(IV)oksiid |
Fe2O3 ehk on punane mineraali koostisosa, mida lisatakse värvidele punase tooni saamiseks.
Metallioksiide leidub looduses palju, need esinevad mineraalidena kivimite koostises. Sellised metallioksiidid on näiteks Al2O3 ehk , Cu2O ehk , Mn2O3 ehk ja Cr2O3 ehk .
Oksiidide valemite koostamine
Aine valemist saab teada, millistest keemilise elemendi aatomitest aine koosneb ja millised muundumised on nende aatomitega toimunud keemilise reaktsiooni käigus. Samuti aitab aine valem meil üksteist paremini mõista, kuna ainel võib olla mitu nimetust. Näiteks on CO2 nimetus eesti keeles süsinikdioksiid, aga ka süsihappegaas, inglise keeles carbon dioxide, saksa keeles kohlendioxid, soome keeles hiilidioksidi.
1. Mittemetallioksiidide valemid
Mittemetallioksiidide nimetuses tähistatakse keemiliste elementide aatomite arvud eesliidetega ning aine valemis indeksitega elementide sümbolite järel. Kui eesliidet pole, ei kirjutata ka indeksit.
- Dilämmastiktetraoksiid – N2O4
- Vääveltrioksiid – SO3
- Lämmastikoksiid – NO
2. Metallioksiidide valemid
Metallioksiidide korral tuleb valem koostada oksüdatsiooniastmete põhjal.
- Kui metallil on ühendis püsiv oksüdatsiooniaste (IA, IIA rühma metallid, Al, Zn), mida nimetuses pole märgitud, tuleb seda ise teada (nt IA, IIA rühma elementide aatomite o-a on võrdne rühma numbriga).
- Ülejäänud metallioksiidide nimetustes on metallilise elemendi aatomi oksüdatsiooniaste märgitud.
Vaatame lähemalt kroom(III)oksiidi valemi koostamist.
Kroom(III)oksiidi valemi koostamiseks kirjutatakse välja esmalt ühendit moodustavate elementide tähised. Seejärel lisatakse elementide tähiste kohale nende oksüdatsiooniastmed: hapnikuaatomi oksüdatsiooniaste on −II ning oksiidi nimetusest selgub, et kroomiaatomi oksüdatsiooniaste on III. |
 |
Ühendid on tervikuna neutraalsed ehk laenguta, seega peavad positiivsete ja negatiivsete laengute summad olema arvuliselt võrdsed. Sellise laengute summa saamiseks leitakse toodud oksüdatsiooniastmete vähim ühiskordne (arv, mis jagub nii 2 kui ka 3-ga): selleks on arv 6. |
 |
Kroomi- ja hapnikuaatomite arvu leidmiseks jagatakse vähim ühiskordne vastava elemendi oksüdatsiooniastme absoluutväärtusega. Kroomiaatomeid on ühendis seega 6 : 3 = 2 ja hapnikuaatomeid 6 : 2 = 3. |
 |
Ühendi valemist on näha, et elemendi alaindeks on võrdne teise elemendi oksüdatsiooniastme absoluutväärtusega. See võimaldab ühendi valemit oluliselt lihtsamalt koostada. |
 |
- Kui saadavad indeksid aine valemis jaguvad sama arvuga, siis need taandatakse (jagatakse selle arvuga läbi). Näiteks on tina(IV)oksiidis tina-aatomi o-a IV ja hapnikuaatomi o-a −II, sellisel juhul tuleks oksiidi valemiks Sn2O4. Mõlemad indeksid (2 ja 4) jaguvad kahega ja need saab taandada, seetõttu kirjutatakse aine valemiks SnO2. Kaltsiumoksiidis on kaltsiumiaatomi o-a II ja hapnikuaatomi o-a −II ning valem on lihtsalt CaO.
Ma tean, et
- Oksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mõne teise elemendi aatomiga.
- Mittemetallioksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mõne mittemetallilise elemendi aatomiga.
- Metallioksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mõne metallilise elemendi aatomiga.
Küsimused ja ülesanded
- Milline eluks vajalik oksiid on vedel? Kuidas on selle aine nimetus eesliidetega?
- Mille poolest metalli- ja mittemetallioksiid erinevad?
- Uuri internetist, milliste vääriskivide koostisaine on alumiiniumoksiid ja kus kasutatakse kaltsiumoksiidi.
