Kuidas juttu lugeda?

Tunni ülesehitus

  1. Pealkirjade õigekirja kontroll, 10 min
  2. Kuidas juttu lugeda? 15 min
  3. Töö tekstiga, 20 min

Ettevalmistus

Eelteadmised

  • Õpilane oskab pealkirju õigesti kirjutada.

Eesmärgid

  • Õpilane
    • arendab lugemisoskust;
    • saab aru, kuidas on lugu üles ehitatud;
    • analüüsib tegelaste käitumist;
    • oskab lugu ümber jutustada.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • rahvajutt, loomajutt, ülesehitus, ümberjutustus
  • etteütlus

Lõiming

Läbivad teemad

  • väärtused ja kõlblus

1. Pealkirjade õigekirja kontroll

10

  • Etteütlus

Tunni alguses tehakse lühike etteütlus pealkirjade õigekirja kohta. Kasutada saab etteütluste lehelt esimest etteütlust või h 20 lauseid.

2. Kuidas juttu lugeda?

15

  • Häälestamine
  • Loo lugemise juhised
  • Rahvajutt „Kukk ja rebane“

Järgmisele teemale häälestamiseks võib lasta õpilastel vihjete järgi ära arvata, millise loomaga on tegu.

Ta on maailma levinuim ja arvukaim kiskja.

Eestis võib teda kohata metsatukkades, põõsastikes, põldudel, aga ka aedlinnades.

Ta toitub konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest ning linnumunadest, vahel näppab kodulinde.

Temast räägitakse rahvajuttudes igasuguseid lugusid.

Teda kutsutakse pedaku peremeheks.

Kui neist vihjetest ei piisa, võib lisada veel ühe.

Ta on koerasuurune ja pika koheva sabaga.

Vastus on rebane – eesti loomamuinasjuttude sagedasim tegelane. Rebasest räägib ka šoti rahvajutt, mida hakatakse kohe lugema. Tunnis harjutatakse kasutama küsimuste esitamise strateegiat ning õpitakse märkama üldkehtivaid seaduspärasusi, mille alusel on jutustav tekst üles ehitatud. Ülesehituse osi ei ole vaja selgeks õpetada, kuid õpilane võiks lugedes märgata, millise malli järgi on lugu kokku pandud.

Õ lk 20–21

„Kukk ja rebane“

Õ lk 20 Hillar Metsa illustratsioon

Enne lugemist vaadatakse pilti ja pealkirja ja arutatakse, kas nende põhjal on mõtet midagi ennustada, näiteks

  • milliseid tegelasi loos veel on,
  • mis laadi see jutt on (näiteks kas see jutustab asjadest tõepärasel ehk realistlikul viisil või kuidagi teisiti, kas see lugu võiks olla lõbus või kurb või tõsine, kas tegu on äkki hoopis teabekirjandusteose, mitte ilukirjandusliku jutuga).

Sageli on ilukirjanduse puhul ennustamine siiski tühi töö, sest pealkiri ei pruugi anda sugugi infot selle kohta, millise lugemiselamuse teosest saab, kaanekujundus võib olla väga napp ning üksikul jutul ei pruugi olla illustratsiooni. Seepärast keskendugem pigem sellele, mida teha lugemise ajal.

lk 20 või slaidilt loetakse läbi juhised, kuidas juttu lugeda.

Esita endale lugemise ajal küsimusi, näiteks nii.

  • Mis juhtus?
  • Mis võib edasi juhtuda?
  • Kas läks nii, nagu olid arvanud?
  • Kas said kõigest aru?

Jutt loetakse ette osade kaupa, arutletakse loetu üle, vastatakse lõigu kõrval olevatele küsimusele, ennustatakse, mis saab edasi.

Pärast lugemist võib näidata animatsiooni ja skeemi, mis mõlemad selgitavad loo ülesehitust. Loo ülesehitus ei ole küll selle tunni põhieesmärk, vaid seda õpitakse põhjalikumalt õpiku teises osas, kuid loetud jutu ülesehitus on nii eeskujulik, et sellele tasub juba praegu tähelepanu juhtida.

Animatsioon illustreerib loetud muinasjutu sündmustiku arengut. Animatsiooni lõppkaadri võib panna pausi peale, et näidata, kuidas sündmused arenevad tõusvas joones ja pinge kasvab, kuni tuleb pööre ning pinge hakkab langema. Slaidil on kujutatud tüüpilist sündmustiku skeemi, mida järgib enamik lihtsaid lugusid. Loo algul valitseb tasakaal, harmooniline olukord, kuid siis tekib tegelaste vahel vastuolu. Sündmustiku arenedes otsitakse konfliktile lahendusi, kuni leitaksegi lõpplahendus.

Animatsioon illustreerib muinasjutu „Kukk ja rebane“ ülesehitust
Ülesehituse skeem. Enamik lihtsaid lugusid on üles ehitatud selle skeemi järgi

3. Töö tekstiga

20

  • Õ lk 21 h 1–8
  • TV h 22

Õ lk 21 h 1–7

Opiqu ptk 1.6 h 1–3

Ülesanded võtavad kokku loo sisu. Kui mõni küsimus (nt 1, 2) on saanud lugemise käigus ammendava vastuse, võib selle vahele jätta.

h 7. Kuna loetelus on sünonüüme, siis võivad õpilased valida erinevaid sõnu – ainuõiget vastust pole. Tegelasi iseloomustades tasub juhtida tähelepanu sellele, kuidas nende olemus esile tuuakse. Tekstis ei öelda otse, milline kumbki tegelane on, vaid see tuleb välja nende käitumisest. Kukk on kaval, leidlik ja nutikas ning pääseb tänu sellele täbarast olukorrast. Rebane on rahvajuttudes enamasti kaval ja ka selles tekstis öeldakse tema kohta nii, ent loos see omadus ei avaldu. Rebane on kergeusklik ja rumal ning jääb seetõttu oma lõunasöögist ilma.

Õ lk 21 h 8

Opiqu ptk 1.6 h 4

Et lugu on lühike, võib selle ümber jutustada ka klassis, tuginedes skeemile.

Juhis, mis on abiks loo ümberjutustamisel

TV h 22

„Kaks rändurit“

TV lk 14 vastus
TV lk 15 teise küsimuse vastus
TV lk 15 kolmanda ja neljanda küsimuse vastus

Vastust saab kontrollida slaididelt.

Vastused

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö

Kodutöö

Kirjuta lugu kuke ja rebasega või kasuta teisi muinasjuttudest tuntud tegelaspaare, nt hunt ja rebane, siil ja rebane, kass ja hiir, vähk ja rebane. Kui kujutad samalaadset konflikti, siis mõtle välja teistsugused pääsemiskatsed ja teistsugune lahendus. Lugu kirjutades saad abi skeemist, mida kasutasime ümberjutustamisel (Õ lk 21 all).

Tunni kirjeldus

Õ lk 20–21, TV h 22;

Opiqu ptk 1.6 „Kuidas juttu lugeda“