Peatükk 1.1 (Keemia 8. kl)

Kallis noor sõber!

Selle õpiku abil alustad sa oma süstemaatilisi keemiaõpinguid.

Õpiku esimene kolmandik püüab sulle anda enam-vähem tõetruu pildi keemia olemusest ja vajalikkusest erinevates eluvald­kondades ning keemia­tööstuse praegusest seisust Eestis. Näitame sulle, kui tähtis on tunda kõige lihtsamaid labori­nõusid ja -seadmeid ning algseid töövõtteid, milleta ei saa hakkama ei kodus ega tulevasel töökohal, kui see just pole seotud humanitaar­alaga. Küllaltki põhjaliku ülevaate saad lahustest kui äärmiselt levinud ja omapärastest pihus­süsteemidest ehk pihustest. Neid kohtad nii looduses, tööstuses, põllu­majanduses kui ka olmes. Järgnev viib sind üli­väikeste osakeste, aatomite, ioonide ja molekulide maailma. Saad teada, mis on keemiline element, kui palju neid täna­päeval tuntakse ja kuidas tähistatakse. Hakkad õppima uut ja universaalset keelt – keemia kui teaduse keelt. Nagu iga keel, koosneb ka see lausetest, milleks on keemiliste reaktsioonide võrrandid. Selleks aga, et lauseid koostada, peab tundma sõnu. Nendeks on keemias ainete valemid. Et sõnad koosnevad tähtedest, tuleb tunda ka tähti, milleks keemias on keemiliste elementide märgid ehk sümbolid. Need leiad kerge vaevaga keemiliste elementide perioodilisus­tabelist. Enam kasutatavad keemiliste elementide sümbolid on kasulik siiski pähe õppida.

Esimesed ained, millega tõsisemalt tutvud, on hapnik ja oksiidid. Esimene neist on levinuim keemiline element Maal, teisi aga kohtad kõikjal – õhus, pinnases, vees. Kõik eluta loodusega seotud ained ehk anorgaanilised ained jagunevad nelja suurde põhi­klassi – oksiidid, happed, alused ja soolad. Et kõigi oksiidide üks koostis­elemente on hapnik, siis seoses hapnikuga õpid põhjalikumalt tundma ka oksiide, nende omadusi ja tähtsamaid rakendus­alasid.

Keemia pole kaugeltki ainult kirjeldav teadus, seepärast ei puudu 8. klassi kursusest ka lihtsamad arvutused. Keemiliste valemite järgi õpid arvutama nii­nimetatud suhtelist valem­massi. Kui ainet moodustavaid üli­väikesi osakesi – aatomeid, ioone või molekule – on lausa astro­noomiline arv, aitab valem­mass meil kaaluda aineid ja teha vajalikke keemilisi arvutusi üsna iga­päevastes kaalu­ühikutes (grammides, kilo­grammides). Selle õpiku järgi õpid arvutama ka lahuste ja üldse igasuguste ainete protsendilist koostist. Küll sa näed, et arvutus­oskused kuluvad väga ära mitme­suguste praktiliste üles­annete lahendamisel.

Iga üksikteema lõpust leiad skeemid, mis aitavad sul paremini meelde jätta keemia­mõistete vahelisi seoseid. Samal ajal loovad need tervikliku pildi õpitust. Kui oled omandanud lõikudes „Kas tead?“ ja „Kas oskad?“ toodud nõuded, võid rahulikult teha kõik testid või vastata kontroll­töö küsimustele. Et veenduda oma valmis­olekus õpetaja­poolseks kontrolliks, tee kindlasti läbi kõik valik­vastustega küsimused. Need leiad pealkirja alt „Harjutamine teeb meistriks“.

Lisadena on õpiku lõpus ära toodud tähtsamate mõistete seletused, hapete, hüdroksiidide ja soolade lahustuvus vees jms. Lisades pakutava materjali abil saad täiendavaid teadmisi ja lähte­andmeid keemia­arvutusteks. Kõigeks selleks soovivad sulle peale­hakkamist ja head tahet õpiku autorid.

Palun oota