Ained ja keemilised muundumised
Keemia 8. klassile
Õpiku autorid
Aarne Tõldsepp, Anneli LukasonÜlesannetekogu autorid
Aarne Tõldsepp, Vilja TootsKirjastus
Kuulub paketti
Hakka kasutama!
I. Tutvume keemia ja keemikutega
1. Keemia – teadus ainetest ja nende muundumistest; 2. Eesti keemiatööstus; 3. Kuidas tekkis keemia; 4. Kuidas töötavad keemikud; 5. Kus töötavad keemikud; 6. Millega töötavad keemikud
II. Eristame puhtaid aineid segudest ja õpime neid kasutama
1. Puhtad ained ja segud; 2. Aine füüsikalised omadused; 3. Segud kui pihussüsteemid ehk pihused; Kolloidlahuste ja nende uurimise ajaloost; 4. Ainete eraldumine segudest; Vees lahustumatute ainete eraldamine; Vees lahustuvate ainete eraldamine
III. Tutvume tõeliste lahustega
1. Lahustuvus kui aine omadus; Lahuse mõiste ja koostis; Lahustuvuse sõltuvus ainete iseloomust ja välistingimustest; 2. Kuidas tekivad tõelised lahused; 3. Küllastumata ja küllastunud lahused; 4. Lahuse protsendiline koostis
1. Sissejuhatus
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 1.1. |
Kallis noor sõber!
Tasuta tutvumiseks! |
| 1.2. | Hea kolleeg! |
2. Tutvume keemia ja keemikutega
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 2.1. | Keemia – teadus ainetest ja nende muundumistest |
| 2.2. | Eesti keemiatööstus |
| 2.3. | Kuidas tekkis keemia |
| 2.4. | Kuidas töötavad keemikud |
| 2.5. | Kus töötavad keemikud |
| 2.6. | Millega töötavad keemikud |
| 2.7. | Kokkuvõtteks |
3. Eristame puhtaid aineid segudest ja õpime neid kasutama
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 3.1. | Puhtad ained ja segud |
| 3.2. | Aine füüsikalised omadused |
| 3.3. | Segud kui pihused. Liigitus ja omadusi |
| 3.4. | Jämepihuste rakendusi |
| 3.5. | Kolloidlahused |
| 3.6. | Kolloidlahuste ja nende uurimise ajaloost |
| 3.7. | Ainete eraldamine segudest |
| 3.8. | Vees lahustumatute ainete eraldamine |
| 3.9. | Vees lahustunud ainete eraldamine |
| 3.10. | Kokkuvõtteks |
4. Tutvume tõeliste lahustega
5. Aatomid ja keemilised elemendid
6. Lihtained ja liitained
7. Aine mass ja hulk
8. Hapnikust oksiidideni
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 8.1. | Õhu koostis |
| 8.2. | Hapnikuta poleks Maal elu |
| 8.3. | Väärisgaasid |
| 8.4. | Osoon |
| 8.5. | Mis on oksiidid? |
| 8.6. | Ühinemisreaktsioon |
| 8.7. | Kuidas saab hapnikku tööstuses ja laboris? |
| 8.8. | Oksiidide valemid, nende koostamine ja nimetamine |
| 8.9. | Oksiidid õhus |
| 8.10. | Oksiidid maapõues |
| 8.11. | Redoksreaktsioonid |
| 8.12. | Redutseerija ja oksüdeerija |
| 8.13. | Hapnik kui oksüdeerija keemilistes reaktsioonides |
| 8.14. | Kokkuvõtteks |
9. Loome õpitust terviku
10. Lisad
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 10.1. | Mõisted |
