Tähtsad päevad meie peres
Kui meie peres on kellelgi sünnipäev või on mõni muu tähtis päev, siis oleme alati koos. Me teeme sünnipäevalapsele üllatuse ja sööme torti. Nädalavahetusel tulevad aga külla sugulased.
Sünnipäevadel on meil palju traditsioone. Hommikul me alati laulame sünnipäevalapsele. Ja tema peab olema voodis nii kaua, kuni teised laulma tulevad. Isegi siis, kui tal enam und ei ole.
Kui laul on lauldud, anname üle kingituse. Kingituse juurde kuuluvad alati kaart ja lilled. Kaardi joonistan tavaliselt mina, lilled ostab ema või isa ja kingituse … Kingitust hakkame tegema või valima juba mitu nädalat enne tähtsat päeva. Meile lihtsalt meeldib teha üllatusi ning kingitus peab olema sünnipäevalapsele üllatus. Siis on huvitav!
Näiteks ühel aastal ostsime Juhanile rula. Ema ja isa tahtsid sellist rula, mis näeks välja täiesti tavaline – pruuni värvi. Mulle ei meeldinud selline rula üldse. Mina tahtsin Juhanile osta ilusa värvilise rula. Aga ema ja isa ütlesid, et kui me ostame ühte värvi rula, siis me saame selle ise ilusaks teha! Nii me tegimegi! Kui Juhan õhtul trennis oli, siis me värvisime ja kaunistasime tema kingitust. Minu isa oskab väga hästi joonistada ja meie emaga aitasime teda. Juhan oli sünnipäeval väga rõõmus. Ta ütles, et tema sõpradel on ka rulad, aga mitte kellelgi ei ole nii ilusat rula nagu temal!
Sellel pühapäeval on meie peres kaks tähtsat päeva koos – isal on sünnipäev ja on ka isadepäev! Meil on juba kingitus valmis, aga see on üllatus …
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
rula |
Juhanil on ilus värviline rula. |
tähtis | ehk oluline. Pühapäeval on Teele peres tähtis päev. |
valima | Valime isale kingituse! |
üllatus | Rula oli Juhanile tõeline üllatus! |
3. Vaata pilti Teele perest. Kuidas nad Juhanit õnnitlevad?
Mida nad talle soovivad? Rääkige klassikaaslastega, mida te soovite, kui on isadepäev, emadepäev, sünnipäev, sõbrapäev, jõulud või muu püha!
MÄNGIME!
Nimeta liitsõnu!
Õpilased moodustavad paarid. Üks paar tuleb klassi ette. Õpetaja ütleb neile ühe liitsõna. Õpilased hakkavad vaheldumisi liitsõnu nimetama, kusjuures nimetatav sõna on tuletatud eelmisest sõnast, eelmise sõna põhisõna on järgmise sõna täiendsõna. Näiteks: lemmiksöök – söögituba – toakoer – koertenäitus – näitusesaal – saali… Mängitakse nii kaua, kuni üks õpilane kas eksib või jääb liiga pikalt mõtlema. Võitja nimi kirjutatakse tahvlile. Nüüd tuleb uus paar klassi ette. Nii mängivad kõik paarid mängu läbi. Seejärel tuleb teine ring, kokku lähevad mängijad, kes eelmise ringi võitsid. Mängitakse nii kaua, kuni selgub võitja.
NB! Õpetaja ütleb igale paarile uue liitsõna (õpilastele öeldud esimene liitsõna ei kordu).
NB! Võite kokku leppida ajas, kui kaua mõelda tohib.
Mängus kasutage esimese liitsõnana sünnipäeva, isadepäeva või muude traditsioonidega seotud sõnu.
4. E-ülesanne. Kas lause on õige või vale? Ütle valed laused õigesti!
1. Pühapäeval on emal sünnipäev.
- õige
- vale
2. Kui Juhanil oli sünnipäev, siis kinkis pere talle rula.
- õige
- vale
3. Alguses oli rula punane.
- õige
- vale
4. Sugulased tulevad külla kolmapäeval.
- õige
- vale
5. Sünnipäeva õhtul pere laulab sünnipäevalapsele.
- õige
- vale
6. Kaardi joonistab tavaliselt Teele.
- õige
- vale
7. Pühapäeval on Teele peres kolm tähtsat päeva koos.
- õige
- vale
5. Vaata, missuguseid ettevalmistusi tegi Teele koos ema ja Juhaniga isa sünnipäevaks ja isadepäevaks. Räägi!
Jäta meelde ja kasuta: tegema
Jäta meelde ja kasuta!
|
TEGEMA |
|||
|
Ma teen täna koos vanaemaga pannkooke. |
Ma tegin isale isadepäevaks üllatuse. |
||
|
ma teen |
me teeme |
ma tegin |
me tegime |
|
ei tee |
ei teinud |
||
