Kui külm näpistas ja haigus puges põue

Koolivaheaeg oli väga tore ja lõbus. Ma olin palju õues, sest ilm oli nii ilus! Peaaegu iga päev sadas lund. Isa ütles, et õues on tõeline lumeuputus! Kui vanemad tööl olid, siis ehitasime Juhaniga maja taha lumelinna. Alguses oli meil üks väike onn. Selle kõrvale tegime suure maja. Me leppisime kokku, et see on saun. Kui õues hakkab väga külm, siis saame sauna sooja minna. Veel ehitasime lumelinna pargi, mänguväljaku ja kohviku. Rohkem me maju ega midagi muud ei ehitanud, sest ruum sai otsa. Vanemad ütlesid, et parklasse me oma linna ehitada ei tohi. Siis ei ole autode jaoks ruumi.

Neli päeva olime vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Seal sain sõpradega kokku. Nad olid väga rõõmsad, et ma neile jõulukaardi saatsin. Aleksandr ütles, et temale ei ole keegi enne kaarti saatnud. Minu jõulukaart oli esimene kaart, mille ta sai! Järgmisel aastal saadab ta mulle ka jõulukaardi.

Kui me Tõrvast tagasi tulime, oli ilm väga külm ja puhus tugev tuul. Ema ütles, et kui ma tahan lumelinna minna, siis pean väga soojad riided selga panema. Ma panin küll soojad riided selga, aga pärast oli mul kurk valus. Järgmiseks päevaks oli see mul meelest läinud ja me läksime kõik koos suusatama. Küll see oli lõbus! Mäest üles oli väga raske minna, aga alla sõita oli naljakas! Natuke hirmus, aga samal ajal ka põnev. Mul hakkas metsas päris palav. Kui ema ja isa ei näinud, tegin vaikselt jope luku lahti – kohe hakkas parem. Aga nüüd olen ma haige …