Mõjuv ja suurejooneline
Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ooperi moodustavad:
- muusika
- näitekunst
- kirjandus – süžee
- kujutav kunst – lavakujundus, dekoratsioonid, kostüümid
- tants
Ooperi loomine
Helilooja valib teda huvitava teema, süžee. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab süžee põhjal libreto. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur.
Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab ooperi ühtseks lavalis-muusikaliseks tervikuks.
Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Lavastaja ja kunstniku looming võib muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites väga eriilmeliseks.
Ooperi ülesehitus
Instrumentaalne avamäng loob meeleolu. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Vahel on ooperites vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud ehk intermetsod.
Võimekad peaosatäitjad
Ooperi peaosi esitavad professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperis ei kasutata mikrofone, seetõttu koolitatakse lauljat oma häält valitsema nii, et see kostaks üle orkestri ka saali tagumiste ridadeni.
Klassikalises ooperis laulavad peaosi, tavaliselt armastajapaari, sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit tänapäevalgi kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast mängivat näitlejannat.
Ooperiloojaid
- Georg Friedrich Händel. „Julius Caesar“, „Xerxes“
- Wolfgang Amadeus Mozart.„Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“
- Gioachino Rossini. „Sevilla habemeajaja“
- Carl Maria von Weber. „Nõidkütt“
- Richard Wagner. „Lendav Hollandlane“, „Tannhäuser“, ooperitsükkel „Nibelungide sõrmus“
- Georges Bizet. „Carmen“
- Pjotr Tšaikovski. „Jevgeni Onegin“, „Padaemand“
- Giacomo Puccini. „Boheem“, „Tosca“, „Madame Butterfly“
- Giuseppe Verdi. „Nabucco“, „Aida“, „La Traviata“, „Rigoletto“
Ooperi etteasted
- Solist näitab oma vokaalset meisterlikkust aarias – see on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitatav soololaul. Aaria ajal, mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub.
- Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul – retsitatiiv, mida saadab väiksem pillirühm, kuid kõnelaulu võib esitada ka hoopis ilma saateta.
- Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis on omalaadne lavaline suhtlemisvorm.
- Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperis harva ette.
- Koori ülesanne on massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust.
- Orkester aitab laval toimuvat muusikaliselt lahti mõtestada ja anda edasi meeleolumuutusi.
- Pillimehed asuvad lava ees orkestriaugus ning dirigent, kes on sealt nähtav nii lauljatele, koorile kui orkestrile, juhatab kogu etendust.
- Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm.
Mõtle
Ooperisolisti meisterlik etteaste on , see on tehniliselt keerukas . Naispeategelase kohta kasutatakse barokiajast nimetust , tänapäeval tähistab see pigem teatri tähtlaulja rolli.
Üksiknumbrile eelneb jutustav kõnelaul ehk . Mitme tegelase ühislaul kannab nimetust , kahe laulja kooslaul on , kolm moodustavad ja nelja laulja esituses kõlab . Rahvahulga rolli täidab .
Pillimehed istuvad lava ees ja kogu etendust juhatab . Ooperis võib kaasa teha ka .
- libreto
- libretist
- lavastaja
- teema
- partituur
- kunstnik
- helilooja
Kuula
Georges Bizet’ ooper „Carmen“
Habaneera I vaatusest, katkend
Micaëla ja Don José duett ja retsitatiiv I vaatusest, katkend
Toreadoori kuplee II vaatusest, katkend
Kvintett II vaatusest, katkend
Marss ja koor IV vaatusest, katkend
Märka
Georges Bizet’ ooper „Carmen“
Ooper „Carmen“ põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil, ooperi esietendus toimus 1875. aastal.
Bizet ise oma teose edu ei näinud. Esietendusel vilistati see välja ja kriitikud andsid sellele hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast helilooja suri. Leidus siiski neid, kes kõnelesid ooperist vaimustusega ning kuulutasid sellele suurt tulevikku, nende hulgas näiteks helilooja Pjotr Tšaikovski. Ennustused said tõeks ning „Carmen“ kuulub ka tänapäeval pea kõigi ooperiteatrite lavaklassikasse.
Georges Bizet. Avamäng ooperile „Carmen“
Kuula ja pane tähele
- Jälgi pea- ja kõrvalteema meloodiajooniseid.
- Koosta avamängu vormiskeem, kasutades teemade märgistust (A, B, C). Kuidas niisugust vormi nimetatakse?
- Mitu korda kõlab A-teema avamängu jooksul?
- Mitu korda kõlavad A-teema jooksul taldrikud?
- Kuula hoolega C-teemat. Millised pillid peale meloodiapillide veel mängivad?
- Võrdle C-teema esmaesitust ja kordust. Mida erinevat leiad tempos, dünaamikas ja esituskoosseisus?
Avamängu ülesehitus
A-teema
Peateema kogu orkestri esituses. Muusika on elav ja rütmikas, fraaside alguseid rõhutavad taldrikute löögid.
Peateema kordub.
B-teema
Esimene kõrvalteema, mängivad puupuhkpillid.
A-teema
Teema naaseb forte’s, taas kostavad fraaside algusi rõhutavad taldrikulöögid.
C-teema
Teine kõrvalteema, „Toreadooride marss“, mida II vaatuses esitavad koor ja solist. Marsirütmi kannavad vaskpuhkpillid, meloodia kõlab viiulitelt.
Teema kordub valjult ja võidukalt.
A-teema
Peateema kordub taldrikute ja trianglite esituses.
Miliza Korjus
Hõbehäälne koloratuursopran
Miliza Korjus on üks 1930.–1940. aastate imetlusväärsemaid ning unikaalsemaid loodusliku andega laulukunstnikke, kelle sära pole tänapäevalgi kaotanud oma hiilgust, haaravust ning lausa magnetilist võlujõudu.
Jüri Kruus, inspitsient ja helirestauraatorVincenzo Bellini. Aaria ooperist „Norma“
Särava tähe teekond
Miliza Korjus (1905–1980) oli eesti-poola päritolu laulja ja näitleja. Tema isa Artur Korjus oli Venemaa tsaariarmee kapten ning hiljem Eesti Vabariigi sõjaministri käsutäitja ohvitser ja kolonel. Ema Anna Gintowt pärines poola-leedu aadliperekonnast.
Elu viis Miliza Saksamaale ja 1933. aastal alustas ta tööd Berliini riigiooperis. Edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime Berliini ööbik. Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuulnud Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning naine reisis Ameerikasse Hollywoodi. Tema esimest filmi „Suur valss“ (1938) saatis algusest peale suur menu.
Kahjuks jäi Miliza Korjuse meteoorina süttinud särav karjäär väga lühikeseks. 1940. aastal sattus ta autoavariisse ning kulus ligi aasta, et tervis paraneks. Siiski oli Korjusel nii palju tahtejõudu, et end taas üles töötada ja esineda solistina paljudes kontserdimajades, millest kuulsaim oli Carnegie Hall New Yorgis.
Dokumentaalfilm „Miliza“ Vaata
Lisalugu
- Esimene muusikaline draama „Daphne“ kanti ette 1598. aastal Itaalias Firenzes. Helilooja Jacopo Peri ja tema sõpruskond huvitusid Antiik-Kreeka tragöödiatest ning proovisid seda traditsiooni taaselustada, suurendades muusika rolli.
- Esimeseks suureks ooperiloojaks ja klassikalise ooperi alusepanijaks oli Itaalia helilooja Claudio Monteverdi, kes kirjutas 1607. aastal ooperi „Orpheus“. Selles olid juba selgesti eraldatavad aariad, retsitatiivid ja ansamblid. Orkestri kõlavärvid olid seotud ooperi dramaturgiaga, kujutades tegelaste karaktereid ja peegeldades laval toimuvat.
- Algselt esitati oopereid õukondades, 1637. aastal avas aga uksed esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano Itaalias Veneetsias. 1778. aastal avati Milanos ooperiteater La Scala, mis on tänapäevani Euroopa mainekamaid ooperiteatreid.
- Ooperikuninga tiitlit kannab Itaalia helilooja Giuseppe Verdi, kelle 26 ooperit kõlavad kõigil maailma ooperilavadel. Viimase ooperi kirjutas Verdi 80-aastasena.
- Itaaliast levis ooper teistesse Euroopa maadesse. Eriti tugevad ooperikoolkonnad kujunesid välja Prantsusmaal, Austrias ja Saksamaal, kus Itaaliast pärit žanritunnustele lisandusid kohaliku muusikatraditsiooni mõjutused.
- Eesti ooperiloojate kohta annab teavet Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. Vaata
