Orel
Pillide kuningas
Orel on üks vanemaid pille, selle eelkäijateks võib pidada paaniflööti ja torupilli. See on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument.
Kuna iga orel on ehitatud kindla ruumi jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest, kuid põhiehitus on kõigil sama.
Võimas kõla
Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui vajutada klahvile, pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja -kastide viledesse.
Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega „võimas“, „pidulik“, „värvikas“. Rohkem kui ühelgi teisel pillil oleneb oreli kõla ruumi akustikast ja pilli asukohast ruumis.
Enamiku orelile loodud repertuaarist moodustab vaimulik muusika, sest on ju orelimuusika läbi sajandite olnud kirikus peetavate jumalateenistuste osa. Kuid orelile on loodud ja luuakse ka praegu ilmalikku muusikat, mida esitatakse nii kirikutes kui ka kontserdisaalidesse ehitatud orelitel.
Viled
Oreli viled valmistatakse metallist (tina, vask, tsink) või puust (mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks.
Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumine, keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine.
Vilesid võib orelil olla kuni 30 000 ja nad jaotuvad eri kõrguse ja tämbriga rühmadesse ehk registritesse. Registreid võib orelil olla üle paarisaja.
Pult haarab kogu tähelepanu
Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav klaviatuur; registrinupud.
Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutamise tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. Registrinuppudega saab muuta ka oreli kõlavärve, see teeb orelist mitmekülgseima kõlaga muusikainstrumendi maailmas.
Orel on suurima heliulatusega pill – kuni 10 oktaavi.
Huvitavaid tõiku
- Väikseim orelivile võib olla 1 cm pikkune, suurim aga kuni 10 meetrine.
- Hiigelsuure, seitsme manuaaliga oreli kõlajõud võrdub ligikaudu 25 sõjaväeorkestri kõlajõuga.
- Orelimuusika kirjutatakse kolmele noodireale: ülemised kaks tähistavad manuaalidel mängitavat muusikat ja alumine pedaalil mängitavat.
- Orelimängijal on esinemisel tihtipeale assistent, kes vastavalt orelimängija soovile liigutab registrinuppe.
- Maailma suurim töötav orel (33112 vilet ja 455 registrit) asub USA-s Atlantic City Convention Hallis.
Eesti organiste
- Andres Uibo
- Aare-Paul Lattik
- Piret Aidulo
- Marju Riisikamp
- Ines Maidre
- Toomas Trass
- Elke Unt
- Kristel Aer
Johann Sebastian Bach. Tokaata ja fuuga d-moll, BWV 565
Akordion
Rahvapeol ja kontserdisaalis
Akordioni kaugeimaks esiisaks võib pidada Hiina suuorelit sheng’i.
Akordioni leiutajaks peetakse Saksa orelimeistrit Cyrill Demiani, kes patenteeris litsentsi 1829. aastal. 19. sajandil levis akordion kiiresti üle kogu Euroopa.
Akordioni ehitus ja heli tekitamine
Akordioni üks tähtsamaid osi on nahast või mõnest muust materjalist volditud lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks.
Heli tekitavad metallist lestkeeled, mis klahvile vajutamisel ja lõõtsa lahtitõmbamisel või kokkusurumisel õhuvoolust võnkuma hakkavad.
Tänapäeval ulatuvad akordioni kasutusvõimalused rahvamuusikast jazz’ini.
Tiit Kalluste. „Ratas“ (katkend)
Eesti akordioniste
- Tiit Kalluste
- Henn Rebane
- Jaak Lutsoja
- Tuulikki Bartosik
- Kulno Malva
- Allan Jakobi
Ástor Piazzolla. Kaks osa teosest „Neli aastaaega Buenos Aireses“
- „Buenos Airese sügis“
- „Buenos Airese kevad“
Küsimused ja ülesanded
- Mille alusel klahvpille liigitatakse?
- Nimeta oreli põhiosad.
- Milline ülesanne on oreli ja akordioni registrinuppudel?
- Mis on ühist orelil ja puhkpillidel?
