J. S. Bach. „Väike fuuga“ g-moll
Fuuga
Fuuga on polüfooniline heliteos, mis põhineb ühel teemal. Tavaliselt on see lühike ja meeldejääv. Teema esitatakse kõikides häältes, mis hakkavad kõlama üksteise järel kindlate reeglite järgi.
Fuuga arenes välja lihtsaimast polüfoonilisest vormist – kaanonist.
Muusika kuulamise skeem
Johann Sebastian Bach. „Väike fuuga“ g-moll
0:00 Ekspositsioon. Teema tutvustamine kõikides häältes. Teema kõlab ülemises hääles peahelistikus.
0:16 Teema esitatakse teises hääles. Esimeses hääles kõlab samal ajal vastaslause.
0:36 Teema kõlab kolmandas hääles. Teine hääl jätkab vastaslausega.
0:52 Teema kõlab alumises hääles. Kolmas hääl esitab vastaslause.
1:07 Algab heliteose pingestatud keskosa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemat. Teemakatkendid kõlavad eri häältes.
2:32 Teema kõlab taas ülemises hääles. Sellega algab teose algmaterjali kordav lõpuosa.
3:13 Teose kulminatsioonis kõlab teema bassihääles alghelistikus.
3:27 Fuuga lõpeb kõikide häälte suubumisega G-duur akordi.
J. S. Bach. „Väike fuuga“ g-moll, BWV 578
Küsimused ja ülesanded
- Millisel instrumendil teos esitati?
- Teema esimesest kolmest noodist saab moodustada ühe kooskõla. Kuidas seda nimetatakse?
- Iseloomusta teema esitusi erinevates registrites.
- Mis sa arvad, kas seda teost saaks esitada ka klaveril? Mille poolest võiksid need kaks esitust kõlalt erineda? Missugustest pillide iseärasustest need tulenevad?
- Märka, millal kõlab teema fuuga jooksul tervikuna.
- Milliste muusikaliste terminitega tähistatakse teose sissejuhatust, millistega arendust ja millistega kokkuvõtet?
- Millisest muusikažanrist on fuuga välja arenenud? Milles seisneb nende sarnasus?
- Mõtle fuuga teemale sõnad, mis aitaksid sul seda hõlpsasti meelde jätta.
