Soostereotüübid ehk levinud (vale)arusaamad
Arutlemiseks
- Moodustage segarühmad ja arutage, kas need soostereotüübid on teie arvates levinud.
Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
Nagu enamikus loomaliikides eristuvad isas- ja emasloomad, jagunevad ka inimesed meesteks ja naisteks. Bioloogiliselt erinevad mehed ja naised sootunnuste järgi. Bioloogiline sugu on kaasa sündinud.
Ühiskonnas levinud arusaama, mis on mehelik ja mis naiselik, nimetatakse ettekujutuseks sotsiaalsest soost. Sotsiaalne sugu pole kaasa sündinud. Seega ei kaasne naiselikkus või mehelikkus alati bioloogiliselt naiseks või meheks olemisega. Märksa olulisem kui inimese bioloogiline sugu on tema iseloomuomadused. Pole olemas iseloomuomadusi, mis oleksid omased ainult naistele või meestele. See, mis on tüüpiline mehele või mis naisele, pole tänapäeval enam nii ühene ja selgepiiriline kui varem.
Arusaam oma soost tekib väga varases eas pärilikkuse ja ühiskonna ootuste koosmõjul.
Arutlemiseks
- Seleta oma sõnadega, mis vahe on bioloogilisel ja sotsiaalsel sool.
- huvi tehnika vastu
- julgus
- mehe suguorganid (nt peenis, munandid)
- naise sugukromosoomid e päriliku info kandjad rakus
- edevus
- hoolitsevus
Poiste ja tüdrukute mänguasjad
Poiste ja tüdrukute mänguasjade väga selge eristamine aitab kaasa hilisemale soolisele ebavõrdsusele teaduses, tehnoloogias, mehaanikas ja matemaatikas. Lapsed õpivad läbi mängu – nõnda arendavad nad oskusi ja tekitavad uusi huvisid. Poistele mõeldud mänguasjad arendavad võistluslikkust, tegutsemist ja kontrolli, sellal kui tüdrukute lelud edendavad koostööd ja hoolitsemisvõimet. Nii toetatakse kummastki soost lastel erinevate huvide tekkimist. Kindla sooga seotud mänguasjad ei loo küll soostereotüüpe, –rolle ega –norme, kuid tugevdavad neid. Parimaks peetakse võimalikult mitmekesiseid mänguasju ja mänge nii poiste kui tüdrukute seas.
www.newscientist.com järgi
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, kas sa oleksid praegu teistsugune poiss või tüdruk, kui su vanemad oleksid sulle teistsuguseid mänguasju andnud?
- Nimeta erinevaid mänge. Milliseid oskuseid ja huvisid need arendavad? Kas neid mänge saab jaotada ainult poiste või ainult tüdrukute mängudeks?
Meeste ja naiste isiksuseomaduste erinevused
1990ndate alguses väitsid teadlased, et kahte ajupoolkera ühendav ajuosa on naistel suurem ning et sellepärast on naised loomupäraselt paremad suhtlejad, mehed aga paremad matemaatikud ja insenerid. Bioloogia ja soouuringute professor Anne Fausto-Sterling näitab aga, et selle ajuosa suurus ei erine meestel ja naistel üldse nii palju, kui toona arvati. Samuti on ühe raskesti piiritletava ajuosa põhjal meelevaldne teha järeldusi meeste ja naiste võimekuse kohta. Pigem näitab teadus hoopis inimeste aju muljetavaldavat mitmekesisust soost sõltumata. Me kõik oleme omamoodi friigid, pole mingit alust isikuomadusi soole taandada.
Refereeritud: Valle-Sten Maiste. Sugu ja võim. Intervjuu Aro Velmetiga. Sirp, 11.03.2016Arutlemiseks
- Iseloomusta oma parimat sõpra ning isa ja ema. Kas nende isikuomadusi saaks liigitada ainult mehelikuks või ainult naiselikuks?
Soorollid
Kui inimesed käituvad nii, nagu ühiskond ootab, käituvad nad vastavalt soorollile. Sooroll kujuneb hoiakute, käitumiste ja ootuste põhjal, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks.
Soorollid võivad eri kultuurides ja eri rahvastel olla erinevad. Ka erinevates sotsiaalsetes klassides võidakse meestelt ja naistelt oodata erinevat käitumist. Näiteks mõnes kultuuris oodatakse mehelt füüsilist jõudu, juhtimisoskust ja emotsioonide mittenäitamist, naiselt aga oodatakse tundlikkust, hoolivust ja allumist.
Soorollid pole püsivad. Need muutuvad ajast aega koos ühiskonna arenguga. Demokraatlikus ühiskonnas on meestel ja naistel suurem valikuvabadus, kuidas vastavalt oma soorollile käituda.
Sooline identiteet väljendab inimese isiklikku veendumust ja arusaama, kes ta on ning mis tähendab tema jaoks mehelikkus või naiselikkus. Sooline identiteet kujuneb välja bioloogilise soodumuse ja keskkonna koosmõjul.
Erinevaid asju ja olukordi kogedes saab laps aru, mis talle tegelikult meeldib, ja nõnda leiab ta oma koha ühiskonnas.
Arutlemiseks
- Vaata pilte. Arutlege, millised soorollid kehtivad piltidel kujutatud kultuurides. Mida peetakse nendes ühiskondades mehelikuks ja mida naiselikuks?
Soolise identiteedi kujunemine koolis
Tallinna Ülikoolis uuriti õpilaste soolist identiteeti ja selle kujunemist koolis. Uuringus osales 649 õpilast 7.–12. klassini 10 koolist üle Eesti (nii Tallinnast, linna- kui ka maakoolidest).
Õpilaste hinnangul on ühiskonna ootused poistele ja tüdrukutele väga erinevad: kui poistelt eeldatakse lammutamist ja macho-olemist, siis tüdrukutelt korralikkust ja koolisaavutusi, selgus kasvatusteadlaste uuringust.
„Poisid ja tüdrukud tajuvad, et ootused ja eelised eri sugupooltel on väga erinevad. Sealt kasvavad välja ka erinevad võimalused, mis tuli välja nende kuvatud tulevikupildist. [---] Poisid väidavad, et neilt oodatakse palju vähem kohustuste täitmist. Aga tegelikult ootuste vähesus ka alavääristab inimest. Poistel on õigus põnevusele, seiklusrikkale elule. [---] Tüdrukutel on aga koolisurve palju suurem, mistõttu ka kooliväsimus kõrgem,” rääkis kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Merike Teder. Uuring: ootused poistele ja tüdrukutele erinevad nagu öö ja päev. Postimees.ee, 8.02.2016
Arutlemiseks
- Kas sa oled kunagi tundnud, et sa ei saa mõnda asja teha, sest see ei vasta sinu soorollile? Kuidas oled selle olukorra lahendanud?
Sobitumine soostereotüüpidega
Muusik Inger tundis juba lapsest saati, et ta ei sobitu ühiskonnas paika pandud sooraamidesse. „See pole asi, mis minus ebamugavust tekitab, ma lihtsalt tean, et see on teema, mis minu eluga käib kaasas.” [---] Teismelisel, kes tunneb, et ta ei sobitu soostereotüüpidega, soovitab Inger keskenduda vaid iseendale ja mitte lasta kõrvalistest arvamustest end liialt mõjutada. „Sa elad iseendale ja mitte kellelegi teisele. Naudi seda aega ja kasvamist. See võib olla valus, aga ma loodan, et see on ka ilus. Naudi protsessi iseenda leidmiseni.”
Kristiina Reimand. Ingeri uus tulemine: tunnen, et ei jaksa enam mingit maski ees hoida. Elu24.postimees.ee, 20.04.2022
Arutlemiseks
- Millistel viisidel on võimalik oma soolist identiteeti väljendada?
Naised ajateenistuses
Noorte naiste soov panustada riigikaitsesse on oluliselt suurenenud. Kui veel 2018. aastal oli Eestis 27 noort naist, kes läksid vabatahtlikult aega teenima, siis 2021. aastal alustas ajateenistust 60 noort naist. Kokku on nelja aastaga ajateenistusse asunud 179 neidu. „Kunagi oli tõesti nii, et Eesti ajateenijate koosseisu oodati vaid noormehi ja naised jäid tagaplaanile. Täna on Eesti riigikaitse üks eesmärk pakkuda kõigile võrdseid võimalusi ning naised ajateenistuses pole erand, vaid reegel,“ sõnab Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste osakonna juhataja Merle Peedoson.
Mõtled ajateenistusse minna? Loe, mida peaksid sellest enne teadma. Naistekas.delfi.ee, 22.03.2022
Arutlemiseks
- Arutlege, kas kaitseväes aega teenida võiks olla naistele kohustuslik.
Ma tean, et...
Arusaam oma soost tekib väga varases eas pärilikkuse ja ühiskonna ootuste koosmõjul. Soorollile vastav käitumine tähendab, et inimene järgib norme ja hoiakuid, mida ühiskonnas üldiselt naisele või mehele omaseks peetakse. Iga inimene peaks saama kujundada ise endale sobiva soolise identiteedi.
Küsimused
- Kirjutage ühiselt tahvlile, mille poolest tüdrukud ja poisid teie arvates üksteisele sarnanevad ja erinevad: välimus, iseloom, käitumine, huvid, võimed (näiteks spordis) jne. Seejärel arutlege, kas need omadused kehtivad ainult tüdrukute või ainult poiste hulgas.
- Mis sa arvad, kas on olemas „õiget“ või „vale“ poisiks või tüdrukuks olemise viisi?
