160. Jutusta!
Võta kaasa fotosid, mis on tehtud reisidel ja mis võiksid huvitada ka klassikaaslasi. Jutusta lühidalt, kus pilt on tehtud, kes ja mis on pildil ning mille poolest oli reis eriline.
161. Vestle sõbraga.
Lugege kahekõnet kooli huvijuhi ja blogipidaja Regina vahel. Esitage see õpikut kasutamata.
– Regina, ma lugesin su blogist selle aasta reisimuljeid. Tundub, et sul oli tore.
– Tõepoolest, reisid olid vahvad, huvitavad, kasulikud ja pakkusid koolielule vaheldust.
– Mille poolest need kasulikud olid?
– Me ei nautinud mitte ainult Eestimaa kaunist loodust, vaid külastasime ka muuseume ja teaduskeskust ning vaatasime teatrietendust. Reisid pakkusid mitmekülgset kultuurilist ja sportlikku tegevust.
– Ja missugune reis on sulle kõige rohkem meelde jäänud?
– Esimesena meenub reis Tartu teaduskeskusse. Suure elamuse sain ka suusareisist Võrumaale. Iga reis oli omamoodi huvitav.
– Kirjutad oma blogis üsna palju reisikaaslastest. Seal on nii naljakaid kui ka tõsiseid lugusid, aga nende kõigi põhjal jääb mulje, et sul olid maailma parimad reisikaaslased.
– Jah, ja minu meelest on hea läbisaamine reisikaaslastega väga tähtis. Istud ju nendega koos tundide viisi bussis, jagad mõnega jalgsimatkal telki, teete koos lõkkel süüa, pakud või saad abi kriimustuste plaasterdamisel. Ei kujuta ettegi, et seda saaks teha tüli ja riiuga!
– Olen sinuga täiesti nõus. Ja tore oli kuulda nii positiivseid muljeid. Huvitavaid reise ja meeldivaid reisikaaslasi ka järgmiseks aastaks!
– Aitäh!
162. Rühmatöö
Osalege koos paarilisega rollimängus. Te olete kooli Reisisellide klubi liikmed ja võtsite osa mitmest sellel õppeaastal korraldatud reisist. Kahjuks ei õnnestunud teil osaleda kõigil reisidel. Valige välja reis ja mängige nii, et üks teist on sellel käinud ja teine mitte. Mõelge välja vähemalt viis küsimust ja vastust. Siis valige järgmine reis ja vahetage rollid.
163. Loe ja räägi!
Loe ja mõistata, millistest Eesti paikadest on reispäevikus juttu. Näita neid kohti kaardil ja põhjenda oma arvamust.
1.
See on põnev ja väga mitmekülgne maakond Eestis. Siin oli võimalus seigelda nii kõrgel õhus, maapinnal kui ka sügaval maa all. Ja kõik see on seotud piirkonna tähtsaima maavara – põlevkiviga. Tuhamäele on rajatud seikluskeskus, kus pakutakse tegevust sporti harrastavatele inimestele nii suvel kui ka talvel. Suvel saab mäest alla kihutada ratastega, talvel lumelaua või suuskadega. Tuhamägede vahele kogunenud vesi on andnud võimaluse veespordikeskuse rajamiseks. Sõudekanalid meelitavad siia sportlasi nii Eestist kui ka mujalt. Poolel teel tuhamäelt sõudekanalini asub mõisakompleks, kus pakutakse maitsvaid toite. Maasügavusse peidetud kaevandusega saab tutvuda allmaamuuseumis. Tunned end ehtsa kaevurina, kui paned õlgadele kaevurimantli ja otsaette lambikese.
2.
Nädalavahetuse veetsin koos sõpradega meie talvepealinnas. Isegi kesksuvel jätkus meelepärast tegevust mõlemaks päevaks. Tutvumist ümbruskonnaga alustasime paadisõiduga ümber peegelsileda järve saarekeste ja üritasime õhtuks mõne suurema haugi välja õngitseda. Kalasaak jäi tagasihoidlikuks – paar ahvenat ja särge. Otsisime üles ka koha, kust saab alguse Väike-Emajõgi. Teise päeva meeldejäävamad sündmused toimusid spordikeskuse territooriumil. Tõusime liftiga suusahüppetorni vaateplatvormile ja nautisime imeilusat loodust, metsa rohelust ja helesiniseid järvekesi. Igaüks sai välironimisseinal oma sportlikku vormi proovida. Tippu ei suutnud meist keegi ronida. Päev lõppes seikluspargis, kus olid erineva raskusastmega rajad – madalamad ja lihtsamad algajatele ning kõrgemad ja keerulisemad paremas vormis inimestele. Reis meeldis kõigile. Otsustasime siia tagasi tulla talvel, et suusatada, teha suusahüppeid ning kihutada alla mõnest suuremast mäest.
3.
Saar on väike – ainult 7 kilomeetrit pikk ja kuni 3,3 kilomeetrit lai ning asub Pärnust vaid 50 kilomeetri kaugusel. Saarega tutvumiseks sobis kõige paremini jalgrattasõit, rattad laenasime kohalikust laenutuspunktist. Mehi me saarel peaaegu ei kohanudki, vist olid merel kala püüdmas. Seevastu oli lõbus vaadata rahvariideseelikutes naisi, kellest mõned olid isegi mootorratta- või traktoriroolis. Selgus, et selle saare elanikud kannavad rahvariideid iga päev. Giidi saatel tegime peatusi kohalikus muuseumis ja õigeusukiriku juures ning jalutasime kalmistul, kuhu on maetud siit saarelt pärit kuulsad meresõitjad. Marsruudile jäid suured kivirahnud ja tuletorn. Muuseumis uudistasime igapäevaelus kasutatud tööriistu, rõivaid ja käsitööesemeid. Korduvalt rõhutas giid, kui tähtis on saare elanikele hoida siinseid sajanditevanuseid kombeid ja traditsioone.
164. Jutusta!
Jutusta mõnest oma kodu lähedal asuvast põnevast kohast seda nimetamata nii, et klassikaaslased selle kirjelduse järgi ära arvaksid.
165. Loe ja kirjuta!
Loe uudist ja kirjuta teemakohane e-kiri sõbrale või tuttavale, keda see uudis võiks huvitada.
167. Koosta projekt!
Koosta üksi või koos klassikaaslasega projekt teemal „Matkarada või reisimarsruut, millele pole kahju aega kulutada”. Et kuulajatel oleks projekti kaitsmist huvitav jälgida, koosta arvutiesitlus. Mõtle sellele, et
- tutvustad midagi uut, senitundmatut ja põnevat;
- kasutad teksti kõrval skeeme, jooniseid ja pilte;
- kui võimalik, valid ka sobiva helitausta.
168. Jutusta!
Jutusta küsimustele toetudes lühidalt kirjanikele pühendatud muuseumidest. Kus muuseum asub? Miks just seal? Nimeta mõni selle kirjaniku teos. Millisest teosest oskaksid lähemalt rääkida? Millist allpool loetletud muuseumidest oled külastanud või on plaanis lähemal ajal külastada?
- Lydia Koidula muuseum
- Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum
- Juhan Liivi muuseum
- Anton Hansen Tammsaare muuseum
- Oskar Lutsu muuseum
