Mõisted
- energia säästmine – võimalikult kokkuhoidlik ja keskkonnateadlik energia tarbimine
- ressurss – varu, tagavara
- Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapakett – Euroopa Liidu liikmesriikide heaks kiidetud meetmed võitlemaks kliimamuutuste vastu
- soojussõlm – hoone seadmestik, mis ühendab soojuse tarbijaid soojusvõrguga
Jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik ehk säästev energeetika võimaldab vähendada keskkonnale kahjulikke mõjusid tehnoloogiauuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästmise kaudu, kuid rahuldab siiski inimkonna energiavajaduse. Kuna Maa elanikkond ja selle energiavajadus kasvab, suureneb ka surve keskkonnale märkimisväärselt ja pidevalt. Jätkusuutlikud põhimõtted õpetavad väärtustama olemasolevaid energiaressursse ning leidma võimalusi asendada neid taastuvate energiaallikatega.
Päikeseelektrijaam hübriidsõidukite laadimiseks
Prantsusmaal avati Riikliku Päikeseenergia Instituudi ja Toyota eestvedamisel Chambéry lähedal päikeseelektrijaam hübriidsõidukite akude laadimiseks.
Esmalt katsetati kümne Toyota Priuse hübriidmudeliga, mida sai laadida fotogalvaaniliste paneelidega varustatud laadimisjaamades. Eesmärk oli päikeseenergia maksimaalne kasutamine, et vähendada fossiilsete kütuste tarbimist.
Päikeseelektrijaam, mille laadimisvõimsus vastab 135 000 läbisõidukilomeetrile aastas (150 Wh/km), koosneb 150 m2 suurusest paneelidega kaetud varjualusest ja 12 laadimispunktist. Selleks et kogutud päikeseenergia täielikult ära kasutada ning arvestada ka nõudluse, akude olukorra, päikesekiirguse olemasolu, elektrienergia jaotussüsteemi piirangute, elektrienergia tariifi kõikumiste ja kasutajate vajadustega, juhitakse kogu süsteemi arvutipõhise energiahaldussüsteemi kaudu.
Vastus: Päikeseelektrijaama koguvõimsus on W.
Jätkusuutlik energeetika Eestis
Eestis toodetakse soojus- ja elektrienergiat peamiselt põlevkivist. Säästva arengu põhimõte eeldab, et üha enam tuleb kasutada taastuvat energiat, nt maasoojus-, tuule-, hüdro- ja päikeseenergiat. Suur osa Eesti hoonetest on energeetiliselt ebaefektiivsed. Seetõttu kasutatakse rohkem soojusenergiat, sest osaliselt köetakse ka õhku. Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapaketi eesmärk on aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20% võrra ning toota 20% energiast taastuvatest energiaallikatest. Aastaks 2030 aga on võetud eesmärgiks 1990. aastaga võrreldes vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust juba 40% võrra.
Ka tehnoloogia võib olla jätkusuutlik: materjali taaskasutatakse, energiat tarbitakse säästlikult, tarbitakse taastuvat energiat jms. Tihti on jätkusuutliku tehnoloogia põhimõtetel tehtud toode ka ise taaskasutatav.
Küttekaod
Küttekadudel on väga palju põhjusi. Hooned võivad olla halvasti soojustatud ja ventileeritavad; aknad-uksed, katus, vundament on vanad; kütteseadmed, soojussõlmed aegunud ja hooldamata jpm. Küttekaod tekivad aga ka soojusenergia transpordi käigus. Sellist kütteliiki, kus soojus transporditakse köetavasse majja väljastpoolt, nimetatakse kaugkütteks. Mida kaugemalt soojust edastatakse, seda suurem on energiakadu. Samuti on väga oluline soojuse transpordi torustiku olukord. Näiteks on Maardu piirkonnas soojustorustik keskmiselt 25 aastat vana ning renoveerimata. Maapealne torustik ehitati omal ajal suure läbimõõduga märksa suurema tarbimise jaoks. Tänapäeval on tarbimine väiksem ning torudes on suured kaod. Maardu soojusenergia tuleb aga Iru soojuselektrijaamast, mis teeb torustiku pikkuseks 11 km. Iga-aastane soojuskadu on sealkandis ligikaudu 34%, Tallinnas on aastane soojuskadu ligi 16%. Olulist rolli mängib ka tarbimistihedus. Piirkondades, kus hooned on lähestikku, on ka küttekaod väiksemad.
Maapealsetes torustikes on võrreldes maa-alustega soojuskaod hulga suuremad. Näiteks maa-aluste torustike isolatsioon ei saa pidevalt märjaks ning keskkonna temperatuur ei mõjuta niipalju kui maapealsete torude puhul jpm.
Küttekaod võivad tekkida siis, kui on hooldamata. Mida soojust transporditakse, seda väiksem on küttekadu. torustikus on küttekadu väiksem.
Küsimused
- Kuidas saaks Maardu piirkonnas küttekulusid vähendada?
Näpunäiteid projekti tegemiseks
Kas minu toode on jätkusuutlik?
Jätkusuutlik toode on selline, mille valmistamiseks on kasutatud säästvat tootmistehnoloogiat ning mida pärast elutsükli lõppu saab anda taaskasutusse või millest saab käitlemise teel uuesti mingi tooraine.
- Mõtle toote valmistamise peale. Millist materjali, energialiiki, tehnoloogiat on selle valmistamiseks kasutatud? Kas need on jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud või mitte?
- Mõtle toote elutsükli lõpu peale. Kuidas tuleb seda toodet käidelda? Kas toodet või mingit selle osa saab kasutada mingil muul otstarbel ilma suurema töötlemiseta? Kas seda töödeldes saab uut toorainet?
